Indrek Saul – Kasvustrateegia coach
Selle artikli lugemiseks kulub sul vaid 2 minutit. Lisatud ka VIDEO.
Soovid oma ettevõtet kasvatada? Siis pead mõistma, et töötajate usk strateegiasse on kõige alus.
Usk – strateegia eduka elluviimise võti
Kui sa oled oma strateegia valmis teinud, siis loodetavasti:
- oled teinud õiged valikud;
- sul on selge kava ja kokkulepitud vastutus, kes mida teeb;
- sa tead, millised ressursid ja talendid on eduks vajalikud;
- on su talentidel usk strateegiasse;
- on su strateegia elluviimise võimekus kõrge;
- oled liikumas edu ja kasvu suunal.
Oluline on mõista, et kui sinu inimestel pole strateegiasse usku, ei ole õigete valikute tegemisest, samm-sammulisest tööplaanist ja ressursside olemasolust mingit tolku.
Strateegia edukas elluviimine toimub ainult siis, kui töötajad sellesse usuvad.
Strateegiasse uskumine määrab ettevõtte kasumlikkuse
Miks on strateegiasse uskumine oluline?
Strateegiasse uskumise küsimus võib kõlada natuke veidralt, sest ega su ettevõte pole religioosne asutus, vaid äri, kus on ratsionaalsed inimesed, kes hea meelega töötavad tegevuskava alusel.
Tegelikkuses asi nii sirgjooneline ei ole.
The Economist ja BTS on koos teinud uuringu, kus vaadeldakse, kuidas usk ja pühendumus strateegiasse mõjutavad ettevõtete edu ning kui suured on usk ja pühendumus erinevatel juhtimistasemetel.
Pilt on selline, et nii edukate kui ka sabassörkivate ettevõtete tippjuhtidest ümmarguselt 80% usuvad strateegiasse. Keskjuhtidest ca 50% usuvad ja eesliini töötajatest on vaid kolmandikul usku.
Vaadates, kuidas usk ja pühendumus strateegiasse mõjutavad kasumlikkust, avaneb selline pilt:
Pead tõdema, et keskjuhtide ja eriti eesliini töötajate usk strateegiasse mõjutab kasumlikkust. Mida kõrgem usk, seda suurem kasumlikkus.
Miks pole tegijatel strateegiasse piisavalt usku?
Minu kogemuse põhjal on suurimad usutapjad need kolm tegurit.
1. Liiga palju infot
Häda kipub olema selles, et kui sa lähed strateegiat oma inimestele presenteerima, on seal liiga palju infot: suurel hulgal teksti, graafikuid ja slaide, mida on täiesti võimatu ühe korraga vastu võtta.
Ja kui oled jõudnud jutuga poole peale, on pea kõik kuulajad juba kustunud ning kokkuvõttes ei jõua inimestele kohale, mida neile öelda tahetakse.
2. Liiga vähe tegelikult olulist infot
Strateegiaesitlustes ja -dokumentides kipub olema liiga vähe seda infot, mida inimesed tegelikult tahavad saada. Näiteks ei vastata enamasti küsimustele:
- Kuidas on strateegia konkreetselt igaühele kasulik? („Mis mina sellest saan?“)
- Kuidas on strateegia organisatsioonile tervikuna kasulik? („Mida me kõik sellest saame?“)
- Mida peab igaüks tegema, et strateegia juhtuks? („Mis on minu ülesanded?“)
- Millistel tingimustel tuleb tegevused ellu viia? („Kas ma oskan ja suudan seda teha, mida mult oodatakse?“)
Kui jutt jääb üldiseks ning ei puuduta kedagi isiklikult, on tegu täieliku ajaraiskamisega, sest ühtegi reaalset tegu sellele ei järgne.
3. Not invented here
Inimesed on põhimõtteliselt selle vastu, mille tegemisel pole nad ise pole osalenud. Kuidas sa sellest aru saad?
Koheste ja hiljem kuluaaridest tulevate küsimuste järgi, mis peale strateegiaesitlust sinuni jõuavad:
- „Aga miks minult ei küsitud?“
- „Täitsa mõttetu asi!“
- „Sellist asja pole võimalik ellu viia!“
- „Tegelikult peaks hoopis X viisil toimetama.“
- „Miks mina pean nüüd neid ülesandeid täitma?“
Vanakooli viis strateegiat teha VS kasvustrateegia workshopi meetod
Kuidas teha asju paremini, et sa ei komistaks nimetatud kolme probleemi otsa? Oluline on mõista, et mured saavad alguse oma aja ära elanud strateegia tegemise meetodist, mis on linnulennult järgnev.
Strateegia müük
Väike hulk eksperte paneb mitme kuu jooksul strateegia kokku, arutab läbi, läheb kogu organisatsiooni ette ning teeb nö strateegia müügiesitluse. Peale seda on põgus arutelu osa, kus kuulajad saavad esilekerkinud küsimused küsida.
Võimalik, et järgmise sammuna tehakse tiimidega veel väike arutelu ning üldiselt asi sellega piirdubki. Harva räägitakse hiljem näost-näkku. Veel harvem lisatakse juurde ka sisekommunikatsioon, kus näiteks e-kirjade ja webinaride vormis strateegiat avatakse.
Ja üliharva küsitakse töötajatelt strateegiale konstruktiivset tagasisidet.
Lähenemises, kus nö tarkade klubi püüab lihtinimestele oma suurepärase vaimusünnitise maha müüa, on palju sundust ja veenmist. See teebki protsessi vaevarikkaks ja äärmiselt kurnavaks mõlemale poolele.
Kasvustrateegia workshop
Parem võimalus on teha kasvustrateegia workshop. Kasutades eesmärgipuu meetodit, tee tuumiktiimiga esialgne strateegia versioon valmis. Seejärel võta ühte ruumi kokku kõik strateegia elluviimise seisukohast olulised võtmeisikud ning aruta ühe päeva jooksul läbi kõik teemad, mis sa oled tuumiktiimis paika pannud.
Need teemad on:
- milline on ambitsioon;
- kus on turul potentsiaal;
- milliseid tegevusi tuleb edu saavutamiseks teha;
- milliseid võimekusi on tarvis ettevõttes arendada;
- millistele tegevustele peab keskenduma;
- kuidas mõõdetakse edu;
- kes vastutab mingi konkreetse asja ärategemise eest;
- kes ja kui tihti hoiab strateegia saavutamisel silma peal.
Seda kõike tuleb teha ühe päevaga, sest nii kindlustad fookuse ja hoiad meeleolu töise.
Kas su töötajad usuvad strateegiasse?
Kuidas teada saada, kas sinu inimesed usuvad praegusesse strateegiasse Suhtle nendega!
Kõige lihtsam on korraldada küsitlus. Selles küsi:
- strateegia määratlejatelt, kuivõrd nad ise usuvad sellesse;
- kuivõrd usub elluviimise juht strateegiasse;
- kui suur on usk strateegiasse eesliini töötajatel.
Teemad, mille raames küsimusi küsida:
- kas meil on õige strateegia;
- kas väljapakutud tegevuskava on õige;
- kas inimesed on aru saanud, mis kasu saavad strateegiast nemad ise ja ettevõte tervikuna;
- kas usutakse, et organisatsioonis on olemas vajalikud ressursid strateegia elluviimiseks;
- kas elluviijad saavad aru, mida neilt saada tahetakse.
Kuidas küsitlus ära teha?
1. Tee ise
Siia klõpsates avaneb uues sakis PDF-dokument, kus on vajalikud küsimused olemas. Tee nende põhjal oma küsimustik, saada laiali, kogu tulemused kokku ja töötle need ning saadki pildi ette, kas on strateegiasse usk olemas või mitte.
2. Telli minult
Kui tahad, et mina küsitluse korraldamise vaeva sinu eest ära näen, tulemusi analüüsin ja sulle oma kogemuse pinnalt edasiseks soovitusi annan, siis kirjuta mulle indrek@saul.ee ja räägime juba asjast täpsemalt.
Vaata lisaks siit videost:
Hea uudis on see, et aega pole tarvis palju võtta, sest olen välja töötanud metoodika, mille abil on sul võimalik kõigile töötajatele arusaadav ja inspireeriv kasvustrateegia valmis saada vaid kolme päevaga. Klõpsa siia ja loe, kuidas ma selle võimalikuks teen ja mida sul võita on.
Hakkas huvitav?
Loe siit lisaks selle kohta, kes ma olen ja mida ma teen.
|
Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti:
Indrek Saul |
 |
Siit leiad kasulikku lugemist
- Moderaator või fasilitaator — selles on küsimus
- Kuhu viivad AI-strateegiad: eristumisse või hinnasõtta?
- AI kasutamisega konkurenti ei võida. Kontekst on uus konkurentsieelis
- AI teeb SWOT-analüüsi kiiresti ja sama halvasti kui inimene
- Kas AI liidab või lõhub meeskonna ühtsust? Ja mida see õpetab strateegia ühisloomest
- Nad ju ei oska strateegiat teha!? Kuidas võtmeisikute kaasamine muudab strateegia edukaks
