„Neid tuleks mugavustsoonist välja raputada“: kuulen ma sageli, kui arutame juhtidega, mis aitaks käibe uuesti kasvama saada. Nad mõtlevad seda tunnet, kui laual on mitu tavalist, isegi tüütut tööd, mis tahavad tegemist, aga tegelikult tahaks midagi ägedat teha. Teha midagi, mis tõmbaks käima, oleks põnev ja kaasahaarav. Kuid siiski: „No ja siis nad istuvad internetis…“.
Muidugi istuvad. Inimese aju on evolutsiooni käigus kodeeritud märkama eristuvat, ebatavalist, uut. See mehhanism toimib läbi mõnukeskuse ja tagas meie esiisade ellujäämise. Kuigi me ei ole juba tuhandeid aastaid saakloom, on sadade tuhandete aastatega kodeeritud rajad meie ajus endiselt olemas. Kui töö enam põnevust ei paku, otsib aju asenduseks midagi, mis pakuks.
Ja siis on need hetked elus, kus oled nii haaratud tööst, et tunnid lendavad, oled täiesti süvenenud sellesse, mida teed, ei märka ei aega ega ruumi, ei taha süüa ega juua, tunned end kõikvõimsana, naudid täiega ülesande keerukust ja raskust.
Mis on mugavustsoon
Termini võttis kasutusele sotsiaalpsühholoog Judith Bardwick 1995. aastal ilmunud raamatus „Danger in the Comfort Zone: From Boardroom to Mailroom-how to Break the Entitlement Habit That’s Killing American Business“. Mugavustsoon on vaimne seisund, kus inimene tegutseb ärevuse- ja stressineutraalses olekus. Tuntud motivatsioonikõneleja Daniel Pink ütleb, et kui oled liigses ärevuses, ei ole Sa tulemuslik. Ja sama kehtib ka siis, kui oled liiga rahulik. Samuti on nii spordipsühholoogias – optimaalne erutus annab parima soorituse.
Häda on selles, et mugavustsooni vastandiks kiputakse pidama ebamugavustsooni. See aga on sügavas vastuolus kogu eluslooduse eksistentsi alustõdedega – säästa energiat, vältida stressi, hoiduda ohust. Pane tähele, et stressiskaala vasakus ääres ei ole „mugavus“, vaid „tüdimus“. Ning et mugavustsooni algses tähenduses peetakse seda stabiilse soorituse piirkonnaks. Jah, pinge suurendamisel hakkab tulemuslikkus paranema, kuid teatud piirini. Mida tegelikult vajatakse, on optimaalne erutusseisund – piisavalt „väge täis“, aga mitte ärev, murelik. Kui hakata inimesi jõuga mugavustsoonist välja pressima, on tavaliselt tulemuseks…
„Otsin uusi väljakutseid“
Ungari juurtega psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi kirjeldab seda oma teoses „Flow: The Psychology of Optimal Experience“ ja nimetab seda vooseisundiks, tsoonis olemiseks (flow, being in the zone). Kõige olulisem eeldus vooseisundiks on ülesande keerukuse ja võimekuse optimaalne vahekord.
Iga väljakutse muutub varem või hiljem tavaliseks ja mõne aja pärast tüütuks ning igavaks sedamööda, kuidas tegija võimekus kasvab. Mõned tegijad võtavad end seepeale töölt lahti ja teatavad „läksin uusi väljakutseid otsima“. Seda teadet võiks lugeda ka nii: „töö on igav…“.
Vooseisu tekitamine
Nimetades olukorda mugavustsooniks, paned sa alateadlikult vastutuse olukorra eest teistele ega näe võimalusi selle muutmiseks. Esimene samm iga probleemi lahendamisel on nimetada asju õige nimega. Kui sa tunned, et töö või äri ei paku enam pinget, ei ole Sa mitte mugavus- vaid igavustsoonis.
Vootsooni tagasi saamiseks on Csikszentmihalyi kohaselt vajalikud need üheksa eeldust:
- Väljakutse ja võimekuse tasakaal – liiga keerukas väljakutse tekitab ärevust, liiga lihtne tülpimust,
- Tegevuse ja teadlikkuse ühtesulamine – tähelepanu ja mõtted on täielikult keskendunud ülesandele, mõtted ei eksle kõrvalisel,
- Tegevuse eesmärgi selgus – tead mille nimel pingutad,
- Vahetu ja ühemõtteline tagasiside – saad tööd tehes ise aru, et see tuleb hästi välja,
- Täielik keskendumine ülesandele – katkestusteta ja kontsentreeritud tegutsemine,
- Kontrolli tunnetamine – saad aru, et töö või olukord „allub“ Sulle,
- Ajataju muutumine – tunned, kuidas aeg lendab,
- Eneseteadvuse hajumine – ei märka enda mõtteid, tundeid ja keha,
- Sisemine motivatsioon – tajud oma töö tähenduslikkust, teed seda mitte tunnustuse, vaid sisemise rahulolu pärast.
Sarnane väljakutse ja võimekuse tasakaal on oluline ka õppimisel.
Kuidas igavustsoonist välja saada
Kui Sul tekib tunne, et Su parimad tegijad on mugavustsoonis, tunnista endale, et neil (ja võib-olla ka Sul endal) on lihtsalt igav. Mida Sa teha saad:
- Esita väljakutseid, anna keerulisemaid töid ja ülesandeid.
- Sea selged eesmärgid ja näita põhjus-tagajärg seostes, kuidas väljakutse nendega seondub.
- Taga, et tegijal oleks võim, vahendid ja võimalused väljakutse teostamiseks.
- Välista segajad, taga keskendumise võimalikkus.
- Taga et väljakutse oleks tähenduslik, seotud või kantud missioonitunnetusega.
