Finantskonverentsi peaesineja David Parmenteri 12-sammu meetodis on kõige olulisem kuues samm: „määra ettevõtte kriitilised edutegurid“.
Parmenter soovitab selleks läbi töötada olemasolev dokumentatsioon, korraldada ajurünnakud, intervjueerida juhtkonda ja „oraakleid“, leitud KET-d tahvlile joonistada, määratleda nende omavahelised seosed ning valida välja 5-8 tegurit, millel on enim seoseid teiste teguritega.
See võib, aga ei tarvitse anda tulemuseks mõõtmist väärivaid edutegurid ja võtmetulemused kolmel põhjusel:
- Pildile satuvad vaid need edutegurid, mida juba teatakse. Kui eesmärk on teada saada millest edu enim sõltub, tuleb uurida kõiki tegureid omavahelistes seostes. Liikudes üldiselt üksikule, peaeesmärgilt tegevusteni avastatakse tihti teadvustamata või alahinnatud edutegureid.
- Teguritel, mis on arvukates seostes teiste teguritega võib olla suur tähtsus. Kuid seoste arvukusest olulisem on seoste mõju magnituud – tähtis ei ole mitte see mis mõjub paljudele vaid see mis mõjub võimsalt. Mõju hindamiseks enimkasutatud skoorimise meetod on paraku kõige kehvem tööriist millegi olulisuse määramiseks
- Üksikute tegurite seoste arvukus ja mõju eraldivõetuna ei määra nende olulisust – tähtis on vaid see mil määral iga tegur läbi terviku ja kõikide mõjuahelate ettevõtte eesmärgi saavutamist mõjutab.
Ülalloetletud põhjustel ei moodusta mõõdikud sagedasti mõistlikku tervikut, ei vii lähemale eesmärkide täitumisele ja halvemal juhul töötavad neile vastu.
Kirjeldan oma esitluses nelja põhilist töövõtet kuidas mõõtmist väärivad edutegurid ühe päevaga kokku leppida.
- Ühiselt ja ühe korraga – Eestis on võimalik juhtkond, võtmeisikud ja „oraaklid“ saada üheks-kaheks päevaks kokku selleks et ära teha järgnev töö
- Koostada eesmärgipuu – „suur pilt“ sellest, kuidas eesmärgid ja tegevused on põhjus-tagajärg seostes. Sellel pildil on kuni 100 elementi, milliste hulgast kriitiliste leidmiseks tuleb
- Hinnata tegurite mõjusid – millised on tegurite omavaheliste mõjude suurused
- Tuvastada mõjude kaskaad – millised tegurid läbi mõjuahelate omavad suurimat mõju peaeesmärgile. Need ongi teie kriitilised edutegurid.
Tutvustan mitmeid erinevaid mudeleid millest alustada eesmärgipuu koostamist – EVA, VBM, RAVE jt. Näitan, kuidas eesmärgipuu vormindada tulemuskaardina (Balanced Scorecard) nii, et kriitilised edutegurid ja mõõdikud on põhjus-tagajärg seostes ning moodustavad loogilise terviku.
Annan ülevaate prioritiseerimise võtetest, mis tavapärase „tähtsuse skooriga“ võrreldes selgitavad mitu korda paremini tegurite olulisuse.
Esitluse järel toimub workshop kus kuni neli ettevõtet saavad praktiliste näpunäidete järgi proovida oma eesmärgipuu visualiseerimist ja edutegurite määramist.