Indrek Saul

Indrek Saul – Kasvustrateegia konsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul vaid 7 minutit.

Olen aastaid jälginud ja analüüsinud Eesti majanduse käekäiku, sest majanduse seisu ning veelgi olulisem, selle suundumuste ja pöördepunktide mõistmine on vältimatu ettevõtete kasvuks vajalike strateegiliste otsuste tegemisel.

Eelmisel nädalal ilmunud uudis „Konjunktuuriinstituut: Eesti majanduskliima on jätkuvalt halb“ pani mind kulmu kergitama.  „Põhimõtteliselt siis olukord on halb, paranemist pole ette näha, midagi pöördelist ei toimu“. Meenus koroonakriis, kus faktid rääkisid üht, Terviseamet ja Valitsus risti vastupidist. 

Enamik konjunktuuriinstituudi väiteid ei vasta sellele, mida majandusnäitajad tegelikult näitavad. Veelgi kummalisem on see, et väited ei klapi isegi konjunktuuriinstituudi enda uuringus esitatud leidudega. Tundub, nagu oleks uuringu koostanud üks inimene ja selle kokkuvõtte kirjutanud keegi teine.

Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on Eesti majanduse väljavaade jätkuvalt kesine: “Uuring seekord ei toonud esile midagi niisugust, mis oleks olnud pöördeline, midagi muutev.”.

Uudisest loeme: „Konjunktuuriinstituudi kogutud Eesti majandusekspertide hinnang Eesti majanduskliimale on pisut paranenud, kuid jätkuvalt halb ning lähiajal olulist paranemist ette näha ei ole.“ Väited tuginevad konjunktuuriinstituudi 2024. aasta detsembrikuu raportil. Selle viimasel leheküljel on esitatud kuus uuringut kokkuvõtvat väidet:

1. (Eesti majanduse) olukord ei parane.
2. Tarbijate kindlustunde langus jätkub.
3. Majandususaldus on langev.
4. Hindade tõusu I kvartalis nähakse ette kõikides ärivaldkondades.
5. Perekondade majanduslik olukord ja nende hinnang tulevikule halvenevad.
6. Uus majanduse arengut takistav tegur: korruptsioon.

Analüüsin neid väiteid järgnevas ükshaaval.

• Olukord ei parane

Uuringu aruande leheküljel 2 on esitatud graafik pealkirjaga „Ekspertide detsembris antud hinnangul Eestis majanduskliima paraneb“. Kumb siis on, kas olukord ei parane või majanduskliima paraneb?

Joonis 1. Eesti majanduse olukord ja majanduskliima. EKI. Andmed leiad SIIT.

Süveneme konjunktuuriinstituudi graafikus „Ekspertide detsembris antud hinnangul Eesti majanduskliima paraneb“ esitatud andmetesse. Graafikul on kujutatud kolm näitajat: majanduskliima, majandusolukord praegu, majandusolukord kuue kuu pärast. Analüüsime nende käitumist detailsemalt.

Majanduskliima

Uuringu tekstist ja avaldatud uudisest ei selgu, mis näitaja on majanduskliima ja kuidas seda arvutatakse. Konjunktuuriinstituudi kodulehelt ma samuti ei leidnud definitsiooni. Olgu pealegi, vaatame mida majanduskliima teeb.

Selle praegune tase on -3, ehk rahuldav. Majanduskliima näitaja viimane madalseis oli 2022 aasta keskel-50. Seega on majanduskliima viimasel kahel ja poolel aastal järjepidevalt paranenud.

Majandusolukord praegu

Näitaja “majandusolukord” kohta leiame konjunktuuriinstituudi kodulehelt definitsiooni: “tähelepanu all on kõik olulised majandusindikaatorid: majanduse üldine olukord, inflatsioonitase, pangalaenu intressimäärad, aktsiahinnad, väliskaubanduse areng, investeeringute olukord, eratarbimine”. Veidi kummaline on, et majandusolukord sõltub näitajast majanduse üldine olukord.

Uurime, millal toimusid viimased olulised pöörded majandusolukorras. Majandusolukorra viimane haripunkt oli 2021. aasta keskel, viimane madalseis IV kvartalis 2023. Kui uurida majandusolukorra graafiku suundumust alates viimasest pöördepunktist (IV kvartal 2023) jääb mulje, sealt alates on hinnang majandusolukorrale tõusuteel. Paraku on see ekslik. Et aru saada, kas mingi näitaja muutus peaks näiteks ettevõtte strateegia juhile või strateegilisel analüütikule tõesti korda minema, tuleb uurida selle standardhälvet.

Joonis 2. Väljavõte EKI graafikult. Ekspertide detsembris antud hinnangul Eesti majanduskliima paraneb. Algandmed EKI (vt Joonis 3).

Selguse mõttes suurendame majandusolukorra graafikult välja viimased kaks aastat, graafikul on näidatud keskmine, trend, alumine ja ülemine standardhälbe piir. Viimase 2 aasta majandusolukorra keskmine on -58, standardhälve 8 ja trend -1 punkt kvartali kohta. Seega kõik majandusolukorra näidud vahemikus-66 kuni -50 on statistiliselt ebaolulised, teisisõnu, tegemist on juhusliku kõikumisega. Ka trend jääb standardhälbe piiride sisse, teisisõnu, trendi pole.

Kokkuvõte: hinnang majandusolukorrale on viimased kaks aastat püsinud stabiilsena.

Majandusolukord kuue kuu pärast

Millegipärast pole konjunktuuriinstituut pidanud vajalikuks eraldi välja tuua, et hinnang majandusolukorrale kuue 6 pärast on alates 2022. aasta  algusest väga palju ja kiiresti kasvanud. Veelgi enam, tänase seisuga on see praktiliselt viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.

Kokkuvõttes: hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast on väga optimistlik.

Võtame kokku uuringu tegelikud tulemused majanduskliima kohta. Esmalt graafiliselt:

Joonis 3. Eesti majanduse olukord ja majanduskliima. EKI (Joonis 1)

Majanduse olukorda iseloomustatavate näitajate pöördepunktid, trendid ja praegune seis räägivad meile risti vastupidist uudises toodule.

Tabel 1. Majanduse olukorra, trendide ja seisu koondtabel. Algandmed EKI. Indrek Saul

Uuringu tulemuste korrektne tõlgendamine on järgmine:

Tabel 2. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemuste tõlgendamine. Algandmed EKI. Indrek Saul

Väide, et olukord ei parane, on vale. Paraneb küll. Juba pikka aega ja jõudsalt.

Kokkuvõte: olukord paraneb jõudsalt

• Tarbijate kindlustunde langus jätkub

Tarbijate kindlustunde trendi saab mõõta mitmel erineval moel.  Tuletame meelde, et mõõtmine on võrdlemine etaloniga. Õigete etalonide valik on kriitiline igasugusel mõõtmisel, strateegiline analüüs ei ole siin erand.

Vaatame mida analüüs meile ütleb, kui me valime erinevad etalonid:

• Detsember 2023, 12 kuu tagune tase. Kui võrrelda tarbija kindlustunnet detsember 2023 ja detsember 2024, siis mingit statistiliselt olulist erinevust ei ole.
• November 2024, Ühe kuu tagune tase. Statistiliselt olulist erinevust ei ole ka detsembri ja novembri 2024 kindlustunde vahel.
• Mai 2024, viimane haripunkt. Pööre alla, oluline langus.
• September 2022, ajalooline madalseis. Pööre üles, on oluline tõus.

Nagu näha, sõltub etaloni valikust väga olulisel määral, millise tulemuse trendianalüüs annab. Strateegilises mõttes, suurt pilti vaadates ei ole probleemiks mitte tarbija kindlustunde trend, vaid selle madal tase.

Kokkuvõte: tarbija kindlustunne on madal, trend vaieldav.

• Majandususaldus on langev.

Konjunktuuriinstituudi uuringu 6. leheküljel on graafik „Majandususaldusindeks (ESI)“. Ka vilunumata silm näeb, et Eesti majandususalduse indeksi viimane madalseis oli 3. kvartalis 2023, sealt edasi on indeks olnud pidevas tõusutrendis. Enam kui aasta!

Mitte ühelgi graafikul toodud riigi majandususalduse indeks ei ole languses. Meie peamiste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandususalduse indeks on samuti olnud tõusuteel juba enam kui aasta järjest!

Kokkuvõte: majandususaldus on tõusev juba enam kui aasta.

• Hindade tõusu I kvartalis nähakse ette kõikides ärivaldkondades.

Hindade tõusu nähakse ette kõigis ärivaldkondades. Siinkohal võiks retooriliselt küsida, kas see saakski kuidagi teisiti olla? Hindade tõus üksi räägib majanduse seisust ja suundumustest vähe. Hindade tõusu tuleb alati vaadata koos sissetulekute tõusuga, nende omavaheline suhe määrab ära tarbijate ostujõu.

Heido Vitsur prognoosis mõni nädal tagasi, et alanud aastal tõusevad hinnad 4,5% ja keskmine palk 4%. Seega ostujõud 2025. aastal tõesti väheneb (0,5 protsendipunkti). On see palju või vähe? Taaskord, sõltub millega me võrdleme.

Kui me võrdleme seda 2021. aasta ostujõuga, millal väga paljud tarbijad said ootamatu rahasaju osaliseks pensionifondist välja võetud raha näol, mis tõi endaga kaasa suure osturalli, tundub tänane ostujõud tõesti olevat kehvem. Asjakohane oleks võrrelda ostujõudu kriiside eelse ajaga, milleks on aasta 2019.

Eesti pank prognoosib 2026. aastaks palgakasvu 5,3% ja hindade tõusu 3,6%, tarbijate ostujõud suureneb 1,7 protsendipunkti. Visualiseerimine tarbijate ostujõu muutused alates aastast 2019.

Joonis 4. Ostujõu tase 2019 jaanuar suhtes. Algandmed Statistikaamet. Leiad SIIT ja SIIT. Indrek Saul

Kokkuvõte: tarbijate ostujõud on taastunud kriisieelsele tasemele ja 2025. aastal olulist muutust pole ette näha.

• Perekondade majanduslik olukord ja nende hinnang tulevikule halvenevad.

Graafik uuringu leheküljel 10. Kas perekondade majanduslik olukord ja nende hinnang tulevikule halvenevad? Lühidalt: ei halvene. Hinnang olukorrale nii tarbimisele kui investeeringutele on tõusutrendis (joonisel punase raamiga esile tõstetud). Hinnang olukorrale 6 kuu pärast on tugevalt positiivne, saldo +31 ja +53 vastavalt (joonisel punase raamiga esile tõstetud). Millest on Konjunktuuriinstituut järeldanud vastupidist, jääb arusaamatuks.

Kokkuvõte: perekondade majanduslik olukord ja nende hinnang tulevikule paranevad

• Uus majanduse arengut takistav tegur korruptsioon.

Uuringu lk 4. Jah, on uus tegur. Aga ebaoluline.

Tabel 3. Ekspertide hinnang (%). Algandmed EKI. Indrek Saul

Järjestades probleemid pingeritta, näeme, et olulisemad on:

• vähene innovatiivsus;
• ebapiisav nõudlus;
• rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus;
• vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Kui lisame probleemidele nende põhjustaja, kes probleemi tekkimise ja lahendamise eest vastutab, on pilt järgmine:

Tabel 4. Probleemide põhjustajad. Algandmed EKI. Indrek Saul

Arusaadavalt ei taha valitsus sellist uuringu tulemust koos uuringu tegijaga avalikkuse ette tuua.

Kokkuvõte: peamine majanduse arengut takistav tegur on valitsus.

Lõpetuseks

Uuringu viimasel leheküljel toodud kuuepunktilises kokkuvõttes on neli valeväidet, üks kaheldav väide (tarbijate kindlustunde langus) ja üks ebaoluline väide (hinnatõus).

Joonis 5. Kokkuvõte. Algandmed EKI.

Korrektne kokkuvõte näeb välja selline:

Joonis 6. Kokkuvõtteks. Indrek Saul

Hakkas huvitav?
Loe lisaks kes ma olen ja mida ma teen.

Kui soovid oma ettevõtte kasvama panna aga ei tea täpselt kuidas ja vajad abi siis loe edasi SIIT.

Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti: selgeks tegema takistused, miks eesti ettevõtted ei kasva. Kuidas mina saan Sulle sellel teel abiks olla. Indrek Saul Ettevõtte kasvustrateegia konsultant