Sul on kriisiplaan tehtud ja pingutate kõigest väest, et uue olukorraga kohanduda. Peas vasardavad küsimused: “Kaua see kriis kestab?”, “Kaua me vastu peame?”, “Millal olukord normaliseerub?”.

Võiks ju irooniliselt küsida, et kus on nüüd kõik nõiad ja teised selgeltnägijad. Aga las ta jääb. Selle asemel proovime ise oma ettenägelikkuse võimekust suurendada järgmiste võtetega.

Samm #1 – mõista sündmuste seoseid ja loogikat

Eelmise majanduskriisi (masu) ajal esitasid kõik ettevõtjad endale sama küsimuse: „Millal olukord normaliseerub?“. Vastata ühe numbriga, näiteks 15 kuu pärast, on keeruline. Selleks, et mingigi adekvaatsema hinnanguga välja tulla, on vaja mõista suundumuste ja sündmuste omavahelisi põhjus-tagajärg seoseid. Siin on skeem, mille eelmise masu ajal visandasime ühe ehitusettevõttega.

See mudel ei ole kindlasti kõikehõlmav ja tänase tarkusega näen, et selle saaks paremini teha. Kuid, nagu ütles üks 20. sajandi kuulsamaid statistikuid George Box: „Kõik mudelid on valed, kuid mõned neist on kasulikud“.

Samm #2 – määratle igale suundumusele või sündmusele mõõdik

Sissetulekud – näiteks mediaanpalk
Tarbijate ootus – näiteks tarbijate kindlustunde indeks
Nõudlus – näiteks päringute arv kinnisvara müügikuulutustele

Samm #3 – hinda seoste ajalist dünaamikat

Selle mudeliga saab hakata esitama küsimusi tuleviku kohta:

  • kui tarbijate sissetulekud jõuavad uuesti kriisieelse mediaanpalgani. Kui kaua läheb aega, et tarbijate ootused tulevikule muutuvad uuesti positiivseks? Hindame, et 3-6 kuud.
  • kui tarbijate ootused on muutunud uuesti positiivseks. Kui kaua läheb aega, et nõudlus elamispindade järele taastub? Hindame, et 1-2 kuud.
  • kui nõudlus elamispindade järele taastub. Kui kaua läheb aega, et turul pakutavate objektide arv jõuab endisele tasemele? Hindame, et 3-6 kuud.

Seega on taastumist näha kõige varem 7, kuid mitte hiljem kui 14 kuu pärast.

Samm #4 – loo mudel, mille abil otsustada, millal uuesti gaasi põhja vajutada

Kriisist väljuvad võitjatena need, kes suudavad vaadata kriisist kaugemale. Teha plaane mitte ainult kriisi üleelamiseks, vaid kriisijärgseks konkurentsiolukorraks ja säilitada kriisijärgseks konkureerimiseks elutähtsaid ressursse. Sellest pikemalt järgmiseks postituses, seniks üks soovitus – ära elutähtsaid ressursse välja sureta.

Gaasi põhja vajutamisel kehtib sama reegel, nagu võidusõidus järsu kurvi läbimisel:

  • pidurda võimalikult hilja,
  • võta jalg pidurilt enne kui rooli keerad,
  • apeksis (kurvi „tipus“) pane gaas põhja.

Algajad juhid teevad selliseid vigu:

  • närvid ei pea vastu, pidurdab liiga vara, kurvis sõidavad kõik mööda,
  • hoiab pidurit all kurvis, liiga aeglane, halvemal juhul kaotab juhitavuse,
  • vajutab gaasi alles siis, kui kurv läbi, teised juba möödas.

Uljad juhid:

  • pidurdavad liiga hilja, panevad kurvist välja,
  • annavad gaasi liiga vara, panevad kurvist välja.

Seega on kõik kinni ajastuses. Praktika näitab, et enamus inimesi reageerib nii ohule kui selle möödumisele liiga hilja. Seega tuleb gaas põhja panna pigem varem. Profid juhid panevad mõttes maha märgid, kus pidurdada, kus gaasi anda. Kuna Sa pole kroonviiruserallit varem sõitnud, siis on ainus võimalus rada endale paberil ette joonistada. Luua mudel, mille abil otsustada, millal uuesti kiirendama hakata.

Samm #5 – jälgi, kuidas kroonviiruse kriis kulgeb – kuidas algab, nii ta ka lõpeb

Visandame Eesti kriisi sammud:

  1. Teated esimestest haigusjuhtudest – 27.02.2020
  2. Teade suurest hulgast haigusjuhtudest (24 uut juhtu) – 12.03.2020
  3. Eriolukorra väljakuulutamine – 12.03.2020 hilisõhtu
  4. Haigestumiste kasv jätkub
  5. Üldine ebakindlus tuleviku ees
  6. Tarbimise vähendamine
  7. Tellimuste massiline tühistamine
  8. Käibe langus

Kriisi lõppemise loogika on sama, vastupidiste suundumustega

  1. Haigestumiste kasv lakkab
  2. Haiged paranevad
  3. Piirangud leevenduvad kuni kaovad
  4. Kindlustunne hakkab kasvama
  5. Tellimuste arv hakkab kasvama
  6. Käive hakkab kasvama

Eesti majandus on tihedalt seotud teiste riikidega läbi ekspordi ja impordi. Üldist meeleolu maailmas kujundab haigestumiste koguarv, kuid majanduskasv sõltub eelkõige suurte majanduste käekäigust. Seega on vaja jälgida, kuidas läheb meie naabritel, meie majanduspartneritel ja suurtel majandustel. Panin kokku riikide loetelu, keda tuleks jälgida.