Indrek Saul – Kasvustrateegia konsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul umbes 7 minutit.

Kes on strateegiapäeva juht? Inimene, kes juhib strateegiapäeva kõigis kolmes rollis korraga: arutelujuht, protsessijuht ja strateegiline nõustaja.
Kas strateegiapäeval piisab moderaatorist? Ei. Moderaator hoiab arutelu ohjes, aga ei korralda töid ega anna strateegilist nõu.
Mis vahe on moderaatoril ja fasilitaatoril? Moderaator juhib arutelu. Fasilitaator juhib otsustamist. Strateegiapäeval on vajalikud mõlemad – ja lisaks konsultant.
Kas juht peaks strateegiapäeva ise juhtima? Kui juht juhib protsessi, ei saa ta olla sisuline osaline. Välise juhi kasutamisel saab juht olla päriselt kohal.
Mida teeb Indrek Saul strateegiapäeval? Täidab kõiki kolme rolli vastavalt vajadusele – see on 20 aasta jooksul välja kujunenud tööstiil.

Ma olen alati püüelnud ilusa emakeele kasutamise poole. Kui vähegi võimalik, kasutan võõrkeelsete oskussõnad asemel eestikeelseid. Oma töös olen avastanud, et see ei ole pelgalt ilusa emakeele küsimus. „Räägi eesti keeles“ aitab tihti rääkijatel, aga eriti vaidlejatel paremini aru saada, millest nad õigupoolest räägivad. 

Ühte laensõna ma siiski teadlikult kasutan – workshop. Jah, sellel on olemas eestikeelne vaste, töötuba. Minu jaoks (võib-olla on see minu rikutuse märk) seondub mõiste töötuba peamiselt käsitööga, savi voolimise, meisterdamise või harrastuskunstiga. 

Toimunud emakeelepäeval jäi silma ERR artikkel „Eestlasi häirivad eesti keelt kasutades võõrkeelsed sõnad“. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, millist tüüpi keelekasutus kõige enam eestlasi häirib. Kolmandik saadud vastustest käis sõnavara, eelkõige võõrkeelsete sõnade ja väljendite kasutamise kohta. 

Artikkel tuletas mulle esmalt meelde aastate taha jääva ebaõnnestunud katse, leida eestikeelne vaste sõnale coaching. Väljapakutud toorlaen kootsing tekitas tunde, et keegi tuleb kootsa-kootsa üle põranda. Ei läinud lendu. Parem ongi.

Teiseks kerkis mälust esile sõna „fasilitaator“. Artiklid ja sisuturundus, kus pakutakse „Fasiliteerime sinu strateegiapäeva“, „Strateegiapäev ja selle juhtimine“, „Palka strateegiapäeva fasilitaator“, „Kasuta välist moderaatorit“. Kus reklaamitakse sügavat asjatundmist, kuidas olla hea „strateegiapäeva fasilitaator“, „professionaalne moderaator“, arutletakse teemal „Teha ise või kutsuda strateegiapäeva moderaator“.

Kes on strateegiapäeva moderaator?

Inglisekeelne sõna „moderator“ tuleneb ladinakeelsest sõnast moderator – „juhtija, suunaja, see, kes hoiab piires“. Ladina tegusõna moderari tähendab „reguleerima, ohjeldama, mõõtu andma“

Olgu, sõna moderaator kasutamine on mulle põhimõtteliselt mõistetav ja talutav, sest sõna moderato kasutatakse muusikas sõltumata keeleruumist kogu maailmas. Sõna on sama tüvega mis muusikas kasutatav moderato – mängi mitte liiga kiiresti, mitte liiga aeglaselt. Selles on ilu ja voolavust.

„Moderato“ on muusikaline mõiste, mis tuleb itaalia keelest ja tähendab „mõõdukas, keskmine“ – eelkõige tempomärge noodis. Sõna on sama tüvega, mis ladina moderatus ja moderator: kõik viitavad mõõdukusele, ohjamisele, keskel hoidmisele. Muusikas on „moderato“ itaaliapärane mõte moderaatorist – mängi mitte liiga kiiresti, mitte liiga aeglaselt.

Aga mis loom on strateegiapäeva fasilitaator?

Facilis on tuletis ladina tegusõnast facere „tegema“, mis on väga vana indoeuroopa tüvi „panema, tegema“.

Mõiste fasilitaator kasutamine eesti keeles kriibib ikka väga minu kõrva. Esmalt, ta lihtsalt kõlab halvasti, ei ole suupärane, eesti keelele omane. Kui sa ütled sõna moderaator, siis selles on ilu ja voolavust, meloodilisust. Ilmaasjata ei ole itaalia keel muusika ja muusikute „emakeel“. 

Fasilitaator – no nagu saepuru pudistaks suust välja. 

Tuletab meelde mulle mu kadunud isa loo kooliajast. Ta võis olla nii 4.-5. klassis. Ja nagu ikka selles vanuses, avastavad poisid vägisõnade võlu. Nad olla sõpradega mööda tänavat kooli poole läinud ja kõva häälega äsja õpitud tarkust kasutanud, ikka „saajabiss“ ja „saajabiss“. Tänaval põrganud kokku oma emakeele õpetajaga, väärika vanakooli härrasmehega, kel pikk mantel seljas, näpitsprill ninal, kaabu peas. Õpetaja pidanud poisid kinni ja teinud neile märkuse: „Poisid! Ärge kasutage sõna saajabiss. See ei ole ilus sõna! Eesti keeli on palju ilusaid vägisõnu, nagu näituseks sitt ja perse”

Jättes tähenduse kõrvale – no tõesti, kõlavad ju hästi ja mõjusalt. 

Tagasi fasilitaatori juurde. Minu jaoks meenutab see kõlalt kahtlaselt ülaltoodud jutustuse ühte peategelast. Kes ladina keelt valdavad või on kursis meditsiiniliste terminitega, teavad, et tervisekontrolli minekul tuleb purgikesega kaasa võtta… noh, teate küll mida. 

Ladinakeelne sõna faecēs on mitmuse vorm sõnast faex ja tähendab „sade, jääk, põhjasettinud puru“. Kesk- ja varauusaegses inglise keeles tähendaski „faeces“ algul „sade, jääk“, alles 17. sajandist nihkus tähendus spetsiifiliselt „rooja, väljaheite“ peale.

No kohe üldse ei ole … ei keele- ega suupärane.

Keelelise täpsuse huvides olgu öeldud, et kuigi kõlaliselt on faeces ja facilis/facilitate sarnased, pärinevad nad erinevatest juurtest ja nende tähenduste areng ei ole omavahel seotud. 

Moderaator ja fasilitaator – mis neil vahet?

Oskussõnade kasutamisel on alati kasu sellest (üllatus-üllatus) kui sa tead, mida see sõna täpselt tähendab. Seepärast on kasulik lahti lüüa EKI ühendsõnastik 2026. Esiteks saame teada, et kui üldse, siis tuleks kasutada sõna fassilitaator. 

Inimene, kes juhendab töötuba või rühmatööd, töötoa või rühmatöö juht. Sarnase tähendusega: rühmajuhendaja, moderaator, väitlusjuht, kõnejuht.

Ja lisatud on märkus:

Fassilitaator on otse üle võetud inglise keelest (vrd inglise facilitator ’inimene, kes juhendab’). Kui tähendus jääb kontekstis ebaselgeks, sobib kasutada sünonüüme (töörühma, töötoa) juhendaja või juht, rühmajuhendaja.

Nagu ma eespool märkisin – räägi eesti keeles, saad ise ka aru.

Mida ütleb EKI moderaatori kohta

Väitluse, arutelu vms juht või suunaja, koosoleku juhataja. Sünonüümid: väitlusjuht, kõnejuht. Sarnase tähendusega: jutujuht, fassilitaator. 

Mis tuletab mulle meelde omaaegset sõnastikukoostajate väikest vimkat. Otsid sõnastikust, mis asi on mütsak. Sõnastik ütleb, et mütsak on kokkukägardatud nutsak. Vaatad, et mis asi on nutsak. Sõnastik ütleb et mine vaata mütsak.

Võime ju EKI üle nalja heita, et nende jaoks on moderaator ja fassilitaator üks ja sama asi. Kuid sisuliselt teeb EKI siiski vahet, üks on väitlusjuht ja teine töötoa juht. Aga mida nood siis täpsemalt teevad?
On see pelgalt vormiline või sisuline vahe?
EKI siin meid väga ei aita, sest eesti keeles on oskussõnu palju vähem kui näiteks inglise keeles. Ja seepärast ma vaatan alati sõnade tähendust ka dictionary.com ja et veel paremini tähendust mõista, ka thesaurus.com. Soovitan sullegi.

Kiirem viis on pöörduda AI-põhiste, semantiliste otsimootorite poole, minu eelistus on Perplexity. Selguse toob majja, kui küsime, milliseid tööviised, meetodeid kasutab fasilitaator, milliseid moderaator.

Töötoa juhi (facilitator) meetodid

Fasiliteerimise meetodid on struktuurid, mis aitavad meeskonnal paremini mõelda, rääkida ja otsustada; allpool on valik praktilisi tehnikaid, mida saad töötubadesse ja koosolekutesse panna. (üks-ühele Perplexity’st)

Ideede loomise meetodid

  • Brainstorming (ajurünnak): kiire ideede genereerimine, hinnanguid lükatakse edasi, fookus kvantiteedil, hiljem koondad ja filtreerid.
  • World Café: suur grupp jaotub väikesteks laudkondadeks, arutab teemat „kohvikuformaadis“ ja ringleb laudade vahel, ideed kihistuvad ringide kaupa.
  • Liberating Structures „1-2-4-All“: esmalt mõtleb igaüks üksi, siis paaris, seejärel neljases grupis ja lõpuks kogu tiimiga – aitab kõigil häält saada, mitte ainult ekstrovertidel.

Otsustamise ja prioriseerimise meetodid

  • Dot voting (täpihääletus): iga osaleja saab piiratud arvu „hääli“ (täpid, kleepsud), paneb need ideede juurde; tekivad selged klastrid eelistustest.
  • Mitmekriteeriumiline hindamine: paned ideed tabelisse ja hindad neid hunniku kriteeriumide alusel (mõju, teostatavus, risk), sageli skaalal 1–5; sobib strateegiliste valikute jaoks.​
  • Action planning: kui otsused tehtud, püstitad konkreetsed tegevused (mis, kes, millal, millise tulemusega), et kokkulepped ei jääks abstraktseks.

Kaasamise ja dialoogi meetodid

  • Go-round / ringis jagamine: kõik saavad kordamööda sõna, keegi ei katkesta; hea tundliku teema või tagasiside kogumiseks.​
  • Paari- ja väikese grupi arutelud: enne „suurt pleenumit“ lase inimestel rääkida paaris või kolmeses grupis, et julgemini mõtted välja tuleksid.
  • Spektrijoon (spectrum line): inimesed paigutavad end ruumis mõttelisele skaalale (nt „täiesti nõus“ – „täiesti vastu“), avad vestluse positsioonide põhjustest.​

Meeskonnatunde ja turvalisuse toetamine

  • Icebreakers ja energizer’id: lühikesed soojendused, mis aitavad luua turvalist õhkkonda ning tõsta energiat (liikumismängud, lühiküsimused, „neli kvadranti“ jms).
  • Tunnustusring (appreciation circle): tiim jagab üksteise kohta, mille eest nad teist hindavad – tõstab usaldust ja koostöövalmidust.
  • „Parking lot“: tahvlile läheb eraldi rubriik teemadele, mis on olulised, aga hetke fookusest väljas, et inimesed tunneks, et neid on kuulda võetud.

Näidis struktuur meeskonnatöö sessiooniks

  • Alusta lühikese icebreaker’iga ning lepi kokku mängureeglid.
  • Kasuta ideede generaatorina „1-2-4-All“ või World Café’d.
  • Kitsenda valik dot voting’u ja mitmekriteeriumilise hindamisega.
  • Lõpeta action planning’u ja kiire tunnustusringiga, et valmisolek kokkulepete elluviimiseks kasvaks.

Mina kasutan strateegia aruteludel lisaks ülalkirjeldatutele veel mitut tõhusat tööriista

  • Treasure hunt – World Cafe arendus, kus sama probleemi lahendatakse alguses laudkondades. Kui lahendus on välja mõeldud, jääb üks laudkonna liige – „esitleja“ paigale. Teised laudkonna liikmed „hunters“ saadetakse teistesse laudadesse kuulama, kuidas teised probleemi lahendasid. Kui kõik laudkonnad on läbi käidud, tulevad aardekütid oma saagiga lauda tagasi ja jagavad aardeid, kuidas oma lahendust paremaks teha.
  • TA2PKK – tegevused kirjeldatakse lausega mis algab tegusõnaga, ainsuse 2. pöördes käskivas kõneviisis. Ei ole „klientide saamine“, „hangete võitmine“ vaid „saa kliente“, „võida hankeid“. Kui tundub olevat liiga järsk ja ebaviisakas, pane „palun“ ette.
  • Põhjus-tagajärg mõtlemine.
  • Logframe, vertikaalne loogika: sisend, tegevus, väljund, muutus, kasu.
  • Strateegia teekaart eesmärgipuu vormis.
  • PPP – progress, probleemid, plaan meetodite elluviimise tulemuste hindamisel. Kas progress on jah või ei. Kui on – tubli töö. Kui ei ole – mis probleemide tõttu? Kuidas probleemid lahendad – plaan? Kui palju ja mis ajaks?

Väitlusjuhi (moderator) meetodid

Modereerimise meetodid on pigem vestluse ja dünaamika juhtimise võtted kui „harjutused“ – eesmärk on, et kõik saaksid räägitud, teema püsiks fookuses ja koosolek annaks tulemuse. (üks-ühele Perplexity’st)

Arutelu avamine ja raamimine

  • Selged eesmärgid ja päevakord: moderaator sõnastab kohtumise eesmärgi, oodatud tulemuse ja käigu, mis hoiab osalejad ühes mõttelaines.
  • Ootuste ja rollide küsimine (nt „kiirring“): igaüks ütleb lühidalt, mida ta ootab ja mis rollis on – loob ühist pilti ja vähendab varjatud agendat.

Sõnajagamise ja osaluse juhtimine

  • Ringis jagamine / lightning round: kõik saavad lühidalt sõna ilma vahele rääkimata; hea alguses ja otsuste kinnistamiseks lõpus.
  • Suunatud küsimused: moderaator pöördub nimeliselt vaiksemate osalejate poole ja piirab jutukade osakaalu („kuulsime A-d, B, mis sina lisaksid?“).
  • Aja raamimine (timeboxing): iga teema jaoks on selge ajapiir ja moderaator tuletab seda meelde, et arutelu ei upuks detailidesse.

Küsimuste ja fookuse tehnikad

  • Avatud küsimused: „Mis teid selle lahenduse juures kõige rohkem kõnetab?“ – soodustab sisukamaid vastuseid kui jah/ei küsimused.
  • Täpsustavad ja peegeldavad küsimused: „Kas saad näitega täpsustada?“ või „Kui ma sind õigesti kuulsin, siis…“ – aitab sügavusele minna ja vähendab arusaamatusi.
  • Teemale tagasi toomine: viisakas katkestamine, kokkuvõte ja fookuse taastamine, kui keegi kaldub pikalt kõrvale.

Kaasamise ja ideede kogumise meetodid

  • Kaardiküsimus / brainwriting: osalejad kirjutavad vastused post-it’itele või chatti, moderaator koondab ja rühmitab; annab hääle ka introvertidele.
  • Teemade kaalumine (multi-points question): igaüks „hääletab“ mitme täpi või sedeliga, mis aitab tuvastada, millised teemad/ideed on grupi jaoks tõesti prioriteetsed.​
  • Lühikesed vaikuse hetked (silent thinking): enne arutelu palutakse minut-paar üksinda mõelda või lugeda – tõstab panuse kvaliteeti.​

Psühholoogiline turvalisus ja konfliktide juhtimine

  • Turvalise õhkkonna sõnastamine: moderaator seab alguses „mängureeglid“ (kuulame lõpuni, ei naera ideede üle, kritiseerime ideid, mitte inimesi).
  • Perspektiivi vahetuse küsimused: („Kuidas X sellele vaataks?“) aitavad ummikusse jooksnud vaidlust avada ja vähendada polariseerumist.​
  • Kokkuvõtted ja action items: lõpus tõstab moderaator välja peamised punktid ja paneb koos grupiga paika konkreetsed tegevused ja vastutajad.

Loen läbi ja mõtlen…

  1. Need on ju kõik need meetodid, mida ma strateegiapäevade läbiviimisel kasutan. 
  2. Mitmed meetodid kattuvad üle erinevate rollide. Ei ole selgeid piire.
  3. Kuidas saab üldse strateegiapäeva läbi viia ilma mõlema rolli meetodeid kasutamata?
  4. Ja siit on ju veel palju asju puudu, ilma milleta tulemuslikku strateegiapäeva läbi ei vii.
  5. Kindlasti on puudu konsulteeriv roll!

Mis on konsulteeriva rolli meetodid strateegiapäeval 

Küsisin Perplexity’lt, vastus muutmata kujul, ma oleks ise täpselt samamoodi vastanud. Välja arvatud SWOT.

Strateegia töötoas on konsulteerimine nagu „kolmas kiht“ protsessi ja arutelu peal: sa ei juhi ainult vormi, vaid tood ka sisulist mõtlemist lauale.

Peamised konsulteerimise rollid

  • Probleemi ja fookuse täpsustaja: aitad juhil/tiimil sõnastada, mis on tegelik strateegiline küsimus, miks seda ei ole seesmiselt lahendatud ja millest üldse rääkida tasub.
  • Analüüsi raamija: tood sisse raamistikud (nt SWOT, turu- ja finantsvaade, kliendisegmendid), mis aitavad arutelul käia läbi õiged „kastid“, mitte uitmõtete rada.

Välise vaate ja väljakutsete tooja

  • Peegeldad mustreid, mida tiim ise ei näe (nt vastuolulised eesmärgid, ebarealistlik ambitsioon, tähelepanuta jäänud riskid).
  • Esitad „tüütu konsultandi“ küsimusi: mis tõend sul on, et see eeldus peab? mida jätate selle valiku puhul tegemata? mis on alternatiivsed stsenaariumid?

Valikute ja otsuste kaasdisainer

  • Aitad valikuid struktureerida: üles ehitada valikuruum, panna kõrvale variandid, sõnastada kriteeriumid, teha otsused, mis on kooskõlas ambitsiooni ja võimekusega.
  • Sõnastad koos tiimiga strateegilised algatused, portfelli, prioriteedid – mitte ei „anna valmis strateegiat“, vaid töötad nende mõtlemist toetades.

Teekonna ja elluviimise nõustaja

  • Seod töötoa otsused edasise teekonnaga: mis muutub juhtimises, struktuuris, oskustes, süsteemides; mis on esimesed 90 päeva.
  • Aitad kokku panna KPI-d, omanikud ja governance’i (nt roolkomisjonid, strateegiajuhtimine), et töötoas sündinu ei jääks „seinapaberiks“.

Rolle ei saa lahutada

Mina küll ei näe, kuidas oleks võimalik strateegiapäeva läbi viia rangelt ainult ühes rollis olles?
Ma ei kujuta ette, et ma võiksin mõnel strateegiapäeval, kui arutelu ei edene või jõuab ummikusse, käed üles tõsta ja öelda „ma ei tea, mina olen moderaator, ma siin ainult juhin arutelu, vaadake ise, kuidas lahenduseni jõuad“. Või võtta rangelt fasilitaatori roll ja lasta häälekatel osalejatel kõikidest teistest üle rääkida ning mitte anda vähem häälekatele sõna. „Ma siin korraldan ainult otsustamist“. Rääkimata sellest, et konsultandi rollis strateegia arutelule tulles jääb juhtimata nii arutelu kui otsustamine.
Seega – strateegiapäev tuleb ära juhtida, vahet pole, mis nime ma juhile anna. Minu poolest olgu või sohver. 

Mis nõu ma strateegiapäeva juhile annaks?

Hea on kaagutada, et tuleb teha kõike, aga kuidas seda teha moderato? 

  • Kuidas anda parajal määral nõu, mitte liiga palju, mitte liiga vähe?
  • Kuidas ohjata parajal määral häälekaid?
  • Kuidas nügida vaikseid parajal määral rääkima?
  • Kuidas valida õiged tööriistad?
  • Kuidas valida õige tasakaal lihtsuse ja keerukuse vahel?
  • Kuidas valida paras tempo aruteluks?

Mõned mõtted mul on. Need on kõik pärit inglisekeelsetest sõjanduse põhimõtetest ja/või sõnamängudest.

  1. Good decisions come from good judgement. Good judgement come from bad experience. Bad experience comes from bad decisions. Selleks, et leida õige tasakaal, õige moderato, on vaja enne kõvasti asju pekki keerata. Põhjalikult. Lennunduses käibib ütlus „Kõik lennunduse reeglid on kirjutatud verega“. Mida suurem katastroof, seda suuremad õppetunnid.
  2. Every battleplan is good for 10 minutes. Kui sul pole plaani, pole sul üldse midagi. Ma kavandan strateegiapäevi vahel isegi 5 minutilise täpsusega. Aga mida teha, kui asjad ei lähe nagu kavandatud?
  3. Plan is nothing, planning is everything. Kavandamise käigus sa kaalud asjaolusid, võimalusi, erinevaid variante. Mida rohkem variante oled enne läbi proovinud, seda kiiremini saad käigu pealt plaani muuta. Aga kuidas teha nii, et mänguplaan ei läheks lappama? Et me ei avastaks mängu lõppedes ennast soost?
  4. Commanders intent. Mis iganes su plaan ka pole, see peab alati tooma tulemuse. Kui strateegiapäevade eesmärk on olulisustada (prioriseerida) eesmärgid ja tegevused ja üks olulisustamise meetod ei tööta, siis võtad tööriistakastist järgmise.
  5. Mõtle mõtlemata. Merejalaväelased, eriväelased, päästjad ja politseinikud harjutavad aastaid olukordadele reageerimist nö käigu pealt. Muudavad oma reaktsioonid olukordadele ja sündmustele automaatseks. Kasutavad kiiret, vaistlikku (intuitiivset) otsustamist, mitte aeglast, kaalutlevat (viiesammulist) otsustusprotsessi. See on saavutatav, kui mõtestad järjekindlalt tagantjärgi oma vaistlikke reaktsioone – miks ma just sellise valiku tegin? Mis olid märgid, mis oli muster, mis ütles, et just see valik toimib kõige paremini. Nii arendatakse ekspertintuitsiooni, ekspertkogemusel põhinevat kõhutunnet.

Lõpetuseks

Sul ei ole vaja otsustada, kas strateegipäeva juhib moderaator, fasilitaator või konsultant. Sul on vaja, et strateegilised otsused ja valikud saaks tehtud, kokkulepped sõlmitud. Ja mis kõige olulisem – et osalejad tunneks, et see on minu strateegia, minu tehtud, mina hakkan seda ellu viima, mina usun, et see on õige asi, ma tahan, see õnnestuks.

Joonis 1. Moderaator, fasilitaator, konsultant või strateegiline nõustaja?

Sul on vaja strateegipäeva juhtida nii, et see kõik juhtuks. Võid seda teha ise või sisse osta. 

Make-or-buy tüüpi otsused on igale juhile tuttavad. Asjad, mida me kogu aeg teeme või on väga tähtsad, tuleb teha ise. Asjad, mida me teeme harva, milles meie kogemus on vähene, tuleb sisse osta.

Strateegia on igal juhul väga tähtis. Seega on sinu kui juhi võtmeküsimus selles, kui oskuslik ja kogenud strateegipäeva juht sa oled.

Kui sa oled strateegiliste arutelude juhtimises osav, kiire ja tõhus, juhi ise strateegiapäeva. Miinuseks on eemalejäämine sisulisest arutelust, kahte korraga on päris raske teha, olla sisulises arutelus tõeliselt kohal ja samal ajal kogu protsessi ohjata. 

Kui strateegiline juhtimine ei ole veel sinu igapäevane kompetents, on mõistlik see sisse osta. Sest ühtlasi ka õpid, kuidas strateegiat teha ja strateegiapäeva juhtida. 

💬Küsimused?
Kirjuta mulle otse LinkedInis või kommenteeri LinkedIni postituses.

—

📥 Kui see teema sind kõnetab
siis uudiskirjas jagan jooksvalt uusi artikleid ja mõtteid AI, strateegia ja eristumise kohta. Ilmub 1× nädalas.

👉 Uudiskiri: Tellin uudiskirja

Indrek Saul on kasvustrateegia konsultant. #StrateegAI on tema süsteemne uuring LLM-ide võimekusest B2B strateegilises analüüsis.

, , , ,