Oled kindlasti tähele pannud, et elutempo kasvab ja tehnoloogia areneb metsiku kiirusega. Selle põhjuseks on arvutite ja võrkude eksponentsiaalne kasvuloogika. Me oleme astunud neljandasse tööstusrevolutsiooni, kus kõik tehnoloogia, teaduse ja ärivaldkonnad, mis põhinevad arvutitel ja võrkudel, hakkavad varem või hiljem eksponentsiaalselt kasvama. Need arengud põimuvad omavahel ja moodustavad kokku kuus supertrendi, mis meie elu on juba viimased kümme aastat oluliselt muutnud. Järgmise kolme aasta jooksul muudavad nad meie elu veel rohkem, kui eelmise kümne jooksul kokku, sest eksponentsiaalne kasvuloogika ei ole mitte lihtsalt areng, vaid kiirenev areng.
Oma esitluses Pärnu Tarneahelakonveretsil 2018 “Midagi on puudu” rääkisin kuuest supertrendist, inimkonna vananemisest kuni tehisintellektini, mida need endast kujutavad,mitmete põnevate ja isegi hirmutavate näidete varal, kuhu areng tänaseks on juba välja jõudnud ning mis meid tulevikus ees ootab.
Olulised küsimused
Kuid veel olulisem – mis ja miks põhjustab teatud valdkondades eksponentsiaalset arengut. Tehnoloogiliste saavutuste kirjeldamine on ju iseenesest väga põnev, võimalike tulevikuohtudega hirmutamine garanteerib tähelepanu, aga ei vasta olulistele küsimustele, nagu:
- Kas eksponentsiaalne arenguloogika mõjutab minu äri?
- Kuidas see mõju minuni jõuab?
- Kas see mõju on positiivne, negatiivne või mõlemat?
- Kui kiiresti see toimub?
- Kui palju see meid mõjutab?
Et aru saada, kas, kuidas, kui kiiresti ja mil määral mõni supertrend mind mõjutab, on vaja aru saada, kuidas supertrendid tekivad, alates eksponentsiaalse kasvu alusloogika mõistmisest. Seejärel hoomata, kas ja kuidas mitmed arengud kombineeruvad ning mis on realistlik põhjus-tagajärg mõjuahel, mille kaudu mõju minuni jõuab. Muide, epidemioloogid, kes igapäevaselt tegelevad selliste mõistetega, nagu „paljunemise määr“, „vastuvõtlikkuse määr“ ja „läbimurde lävend“ on täna ilmselt parimad eksperdid, kes oskavad ennustada kas, mis ulatuses ja kui kiiresti mõni uuendus inimkonda haarab.
Lähiminevikust on palju kurikuulsaid näiteid, kuidas eksponentsiaalse arenguloogika eiramine on ajaloo prügikasti saatnud ka väga kuulsaid brände – Polaroidi, Kodaki ja Nokia lugu teavad paljud. Teame, et Kodak eiras digifotograafia tulekut. Peamine põhjus – ei hoomanud, et digifotograafia areng saab olema eksponentsiaalne, mitte lineaarne. Uued edulood on samuti paljudele tuttavad, Gmail, Facebook ja AirBnB tulevad ilmselt esimestena meelde. Aga kas näiteks Uber ja Taxify on või ei ole eksponentsiaalse arengu „kandidaadid“? Kas tehisintellekt, robootika, geneetika ja muu selline areneb lineaarselt või eksponentsiaalselt? Mõttemudel, mida esitluses kirjeldasin, võimaldab sellele vastata. Sama mudeliga oskad ka oma äri kasvuloogikat hinnata.
Tutvun supertrendide inspiratsioonipäevaga