Indrek Saul

Eriolukorrast väljumise strateegia elluviimiseks tuleb teha kulutusi. Valitsuse strateegias pole kuludest sõnagi. Nagu pole sõnagi sellest, kui suured on ärahoitud ja põhjustatud kahjud.

Valitsus avaldas eelmisel nädalal piirangute leevendamise strateegia. Sellel on neli eesmärki:

1. Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levik ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühiajalises kui ka pikaajalises vaates.
2. Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töötusele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule.
3. Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist ehk leevendada ettevõtetele piirangutest tulenevat mõju.
4. Tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus.

Paraku on strateegia alustalad mädad. 

Esimene puudus

Meil on viirus, selle põhjustatud surmad ja surmade vältimiseks kehtestatud piirangud. Piirangud omakorda põhjustavad töökohtade kadumist, inimeste sissetulekute vähenemist ja toimetuleku halvenemist. Need kahjustavad ettevõtete rahandust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Mida rohkem piiranguid, seda vähem surmasid ja seda suurem kahju majandusele. Eesmärk 1 on konfliktis eesmärgiga 2 ja 3, neid eesmärke ei ole võimalik üheaegselt saavutada.

Kui eesmärgid on konfliktsed, tuleb leida n-ö kõrgem, ühine eesmärk. Tasakaal on vaja leida piirangutest põhjustatud ja piirangutega välditud kahjude vahel. Võiks öelda, et tegu on klassikalise optimeerimise ülesandega. On arusaamatu, kuidas nii olulise strateegia koostamisel on nii lihtsat põhimõtet eiratud.

Kõik, kes vähegi on majandust õppinud, on näinud järgmist tüüpi graafikut

Teiseks

Strateegia elluviimiseks tuleb teha kulutusi. Valitsuse strateegias pole kuludest sõnagi. Nagu pole sõnagi sellest, kui suured on ärahoitud ja põhjustatud kahjud. Eesti Panga hinnangul toovad mai alguseni kestvad piirangud kaasa majanduslanguse kuni 6 protsenti. Eesti SKT on ca 28 miljardit, seega juba 1,7 miljardit eurot. Pluss kõikvõimalikud toetused ja abid.

Mida me vastu oleme saanud? Päästetud elud. Tartu ülikooli majandusteaduskonna lektor, poliitikauuringute keskuse Praxise analüütik Andres Võrk on sellest kirjutanud ja väitnud, et Eestis on inimese elu keskmine väärtus 861 tuhat eurot. Et kulu ja kasu oleksid tasakaalus, oleks piirangud pidanud päästma 2000 elu.

Rootsis, kus on mindud oluliselt leebemate piirangute teed, on viirusesse surnud kokku 2000 inimest, meie rahvaarvu kohta teeks see 240 inimest. Seega, karmid piirangud päästsid 200, mitte 2000 elu. Kehv investeering.

Kolmandaks

Piirangute eesmärk on aeglustada viiruse levikut sedavõrd, et vältida meditsiinisüsteemi ülekoormus. Kuid mitte rohkem, sest see pikendab tarbetult nii tervise- kui ka majanduskriisi.

Flatten the curve – riskikõvera tasandamine. Number of cases – juhtumite arv. Healthcare system capacity – tervishoiusüsteemi suutlikkus. Time since first case – aeg alates esimesest juhtumist. Allikas: Siouxsie Wiles and Toby Morris / Wikimedia Commons.

Kriisi alguses tehtud prognoosiga püüti vältida 230-960 inimese sattumist intensiivravisse (ICU). Sest meil on 205 ICU kohta (capacity). Kuid kriisi vältel ei olnud ICU-s ühelgi hetkel üle 20 inimese, 90 protsenti ICU-kohtadest seisis tühjana. Järelikult olid piirangud liiga karmid. Ühtlasi ka liiga kulukad. Jätkuvalt liiga kulukad.

Neljandaks

Strateegias on seatud eesmärk, et ka edaspidi ei tohi intensiivravi koormus olla suurem kui 20 inimest. Ehk jätkuv alakoormus. Teisisõnu, pikalt vinduv tervisekriis, pikalt kestvad piirangud, kuhjuv kahju majandusele.

Kokkuvõtteks

Ma olen palju strateegiaid teinud ja näinud. Õppinud nende tegemist ülikoolis, KPMG-s, PriceWaterhouseCoopersis.

Kõnealuse töö kohta ütleksin – tubli, et nii pikalt lahti kirjutasid, aga kahjuks on see strateegia puudulik. Konfliktsed eesmärgid, rahalise mõju puudumine, hinnalipiku puudumine, ülereageerimise ignoreerimine, vinduva epideemia pikendamine. Mine tagasi töölaua taha!

Vaata artiklit ka ERR-ist.