Indrek Saul

Kuidas säästa 1,5 tundi tööaega päevas ja miks vähem kui 5% eestlastest seda teeb?

Indrek Saul – Kasvustrateegia konsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul umbes 5 minutit.

Kas sa tead, mille automatiseerimine AI abil on kõige kiirem, lihtsam ja tasuvam?
Mida saab teha iga arvutiga töötav inimene kohe praegu!

Ma olen juba mitu aastat igal esinemisel, koolitusel ja strateegiapäeval palunud käe tõsta inimestel, kes kasutavad kõnetuvastust.

Näiteks viimasel Tark Tööstus konverentsil, kus saalis oli viissada juhti, tõstis käe umbes kümme. Vähem kui viis protsenti.

Eestikeelseks kõnetuvastuseks on parim tööriist TalTech Küberneetika Instituudi loodud tekstiks.ee.
Ma olen seda ligi kümme aastat kasutanud. Viimase seisuga on seal 21 000 kasutajat. Võrreldes Eesti 600 tuhande töötajaga on seda väga vähe. Samas suurusjärgus käte arvuga Tööstuse konverentsil.

Miks on kõnetuvastus oluline?

Kõnetuvastuse kasutamise küsimusest järgmine on „ Kas sa tead kui kiiresti sa trükid?“. Enamusel inimestest pole õrna aimugi. „Kas sa tead kui kiiresti sa räägid?“. Sama seis.

Siin mõned faktid, keskmised kiirused on toodud sõnades minutis.

Paned tähele, et enamus inimesi üritab oma mõtteid arvutile selgeks teha kõige aeglasemal võimalikul viisil.

Joonis 1. Oma mõtete arvutile selgekstegemine

Naljaga pooleks, aga inimkond on ajalooliselt veelgi aeglasemalt infot edastanud.

Mõõtmise tulemuste hindamisel sõltub kõik etalonist. Ajaloolises plaanis on progress ilmne – kui morse võtmega telegraaf asendati trükimasina klahvistikuga sarnase teleksiga, kasvas info edastamise kiirus 2-3 korda.

Täna me suhtleme valdavalt keelemudelitega, mis suudavad „välja sülitada“ 2400-4000 sõna minutis. See, et ekraanil tähed piinavalt aeglaselt, nagu telegraafilindilt välja roomavad, on lihtsalt UI piirang.

Mida näeks AI kui ta suhtleb inimesega – inimene on SADA KORDA AEGLASEM.

Mida sa kohe teha saad?

Hakka arvutiga rääkima.

Miks sa peaksid arvutiga rääkima hakkama?

Keskmine arvutiga töötav inimene kasutab arvutit 6 kuni 7 tundi päevas, sellest 1 kuni 3 tundi ta sisestab infot. Klaviatuuriga. Kõnetuvastus on 3 kuni 5 korda kiirem.

Kui eeldada, et keskmine info sisestamise aeg on 2 tundi, siis kõnetuvastuse abil on võimalik kokku hoida iga päev keskmiselt 1,5 tundi tööaega.

POOLTEIST TUNDI!

Iga arvutiga töötava inimese kohta!

Keskmise palga saaja töötunni maksumus koos maksude ja üldkuludega on 25 € tunnis. Seega iga päev raiskab iga arvutiga töötav inimene klaviatuuril tähti sisse toksides umbes 40€ väärtuses tööaega.

800 eurot kuus.

Korruta see oma töötajate arvuga, summa võtab mõtlema, kas pole.

Kuidas kõnet reaalaja tuvastada?

Mis võimalused on PC-s?

• Igas arvutis on sisseehitatud mikrofon ja salvestaja. (Voice Recorder)
• Salvestatud jutu saad väga kvaliteetselt transkribeerida tekstiks.ee’s.
• Wordis ja PowerPointis on olemas nupp „Dictate“ mis oskab ka päris hästi eesti keelt tuvastada.
• Ka Windowsi ja Office programme saab häälega juhtida, paraku ainult inglise keeles.

Mis võimalused on LLMides?

• Perplexity – otsene kõnetuvastus, eesti keel OK. Mugav.
• ChatGPT – salvestab helifaili, tekst ilmub peale salvestuse lõppu, Eesti keel OK. Tüütu.
• Claude – eesti keel puudub häälsisendiks
• Gemini – eesti keel puudub häälsisendiks

Mis võimalused on Androidis?

• Google Assistant – ei tunne eesti keelt. Inglise keeles saab üsna hästi nt targa kodu rakendust hääl käskudega juhtida.
• Google GBoard – saab eesti keelt dikteerida, kasutan pidevalt, ei ole kuigi hea.
• Terve rida äppe, mis pikemaid tekste reaalajas tuvastavad.
• Salvestaja (Voice Recorder).

Kuidas helisalvestuste kõnetuvastust teha?

Arvutile lühikeste korralduste andmine on väike võit. Mina hoian paralleelselt lahti Word ja Claude, ühes dikteerin sisendit ja kopeerin teise.

Eesti keele tuvastamiseks on parim tekstiks.ee aga ka mõned LLMid saavad päris hästi hakkama. Inglise keelt oskavad kõik tuvastada. Eesti kontekstis võivad veel olulised olla Vene, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu keele tuvastamine. Siin on vaja katsetada, millised mudelid parema tulemuse annavad.

Kõige suurem võit tuleb siis, kui sa hakkad oma ettevõttes salvestama arutelusid, koosolekuid, vestlusi töötajate tarnijate ja klientidega. Ja veel suurema võidu saad sa siis, kui sa hakkad talletama iseenda ja oma ekspertide peas olevaid teadmisi. Klaviatuuri abil ei viitsi seda keegi teha.

Tuleb välja, et ka diktofoni abil on see paras katsumus. Ja samas ka väga suur võimalus. Sest oma mõtteid dikteerides ei kammitse sind klaviatuuri aeglus ega kirjavead. Nii saad sa vabalt lasta oma mõttel lennata ja rääkida nii nagu sa täpselt mõtled ning pärast lasta AI-l tekst korda teha. Eelmine lause on siin üks-ühele dikteeritud ja kirja pandud nii nagu ma just rääkisin. Võtab aega, harjutamist ja harjumist arvutiga rääkimine.

Mida tuvastatud kõnega edasi teha?

Kui arvutiga suhtlemise kiirus kasvab 4 korda, siis kasvab vähemalt 4 korda info hulk mida sa toodad. Reaalsuses aga kasvab see veelgi rohkem, sest avastad kuivõrd lihtne on oma teadmisi arvutisse kirjalikult kirja saada ja hakkad KÕIKE arvutile rääkima.

Selleks, et info üles leida, ei piisa enam tavapärasest failihaldusest, kasutusele tuleb võtta teadmushalduse tööriistad:

• diarisatsioon – kes mida ütles (vajadusel, näiteks protokollides)
• märksõnastamine – mis on selle faili sisu, kuidas mu teadmus on organiseeritud
• indekseerimine – millest failid kõnelevad, kuidas märksõnade järgi info kiiresti üles leida
• kataloogimine – kus failid asuvad, milline on kaustade süsteem,
• failinimede konventsioon – kuidas failinimed on organiseeritud, kiireks leidmiseks, AI otsinguks
• ristviitamine – kuidas teadmised omavahel on seotud, mis millest tuleneb
• masinloetavus – kuidas AI abil saada oma teadmiste andmebaasist vastuseid nendele küsimustele, millele laiatarbe AI ei oska vastata, mida ainult sina ja su töötajad teavad.

Kui seda süsteemi algusest peale korralikult üles ehitada, saab AI iga järgmise faili juba ise märksõnadega varustada, õigesti nimetada, õigesse kohta paigutada ja sisu indeksisse lisada.

Ma arvasin, et kõnetuvastuse vähene kasutamine tuleb sellest, et inimesed lihtsalt ei tea võimalusi.
Kuid kogemus klientidega, kellega koos me seda teekonda käime, näitab, et probleem on siiski oskustes ja süsteemi loomises.

Ja ometigi on tegu ilmselt kõige kiirema AI investeeringuga, mille sa kohe saad ära teha.

Joonis 2. Klaviatuur on minevik

Klaviatuur on minevik, mikrofon on tulevik!

Suvi on just paras aeg katsetamiseks.

Kui sinu ettevõttes on suur osa teadmusest ainult inimeste peades ja kirja jõuab sellest vaid murdosa, siis kirjuta mulle. Vaatame koos üle, kust alustada: kõnetuvastusest, teadmushalduse süsteemist või mõlemast korraga.

Sulle võivad olla kasulikud ka need artiklid:
→ Eristumise analüüs strateegiapäeval – miks 3 ettevõtet neljast ei tea, millega võidavad
→ Miks strateegiapäev vajab juhti – mitte moderaatorit, fasilitaatorit ega konsultanti eraldi
→ Kasvustrateegia Sprindi mõju ettevõtte majandustulemustele

💬Küsimused?
Kirjuta mulle otse LinkedInis või kommenteeri LinkedIni postituses.

—

📥 Kui see teema sind kõnetab, siis uudiskirjas jagan jooksvalt uusi artikleid ja mõtteid strateegia loomise, prioritiseerimise ja elluviimise kohta. Ilmub 1× nädalas.

👉 Uudiskiri: Tellin uudiskirja