Indrek Saul – Kasvustrateegia konsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul umbes 7 minutit.
Kes on strateegiapäeva juht? Inimene, kes juhib strateegiapäeva kõigis kolmes rollis korraga: arutelujuht, protsessijuht ja strateegiline nõustaja.
Kas strateegiapäeval piisab moderaatorist? Ei. Moderaator hoiab arutelu ohjes, aga ei korralda töid ega anna strateegilist nõu.
Mis vahe on moderaatoril ja fasilitaatoril? Moderaator juhib arutelu. Fasilitaator juhib otsustamist. Strateegiapäeval on vajalikud mõlemad – ja lisaks konsultant.
Kas juht peaks strateegiapäeva ise juhtima? Kui juht juhib protsessi, ei saa ta olla sisuline osaline. Välise juhi kasutamisel saab juht olla päriselt kohal.
Mida teeb Indrek Saul strateegiapäeval? Täidab kõiki kolme rolli vastavalt vajadusele – see on 20 aasta jooksul välja kujunenud tööstiil.
Järgmises artiklis kirjutan sellest, mis on iga rolli täpne ülesanne ja ka piir ehk see, kus kohas iga roll hätta jääb.
Ma olen alati püüelnud ilusa emakeele kasutamise poole. Kui vähegi võimalik, kasutan võõrkeelsete oskussõnad asemel eestikeelseid. Oma töös olen avastanud, et see ei ole pelgalt ilusa emakeele küsimus. „Räägi eesti keeles“ aitab tihti rääkijatel, aga eriti vaidlejatel paremini aru saada, millest nad õigupoolest räägivad.
Ühte laensõna ma siiski teadlikult kasutan – workshop. Jah, sellel on olemas eestikeelne vaste, töötuba. Minu jaoks (võib-olla on see minu rikutuse märk) seondub mõiste töötuba peamiselt käsitööga, savi voolimise, meisterdamise või harrastuskunstiga.
Toimunud emakeelepäeval jäi silma ERR artikkel „Eestlasi häirivad eesti keelt kasutades võõrkeelsed sõnad“. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, millist tüüpi keelekasutus kõige enam eestlasi häirib. Kolmandik saadud vastustest käis sõnavara, eelkõige võõrkeelsete sõnade ja väljendite kasutamise kohta.
Artikkel tuletas mulle esmalt meelde aastate taha jääva ebaõnnestunud katse, leida eestikeelne vaste sõnale coaching. Väljapakutud toorlaen kootsing tekitas tunde, et keegi tuleb kootsa-kootsa üle põranda. Ei läinud lendu. Parem ongi.
Teiseks kerkis mälust esile sõna „fasilitaator“. Artiklid ja sisuturundus, kus pakutakse „Fasiliteerime sinu strateegiapäeva“, „Strateegiapäev ja selle juhtimine“, „Palka strateegiapäeva fasilitaator“, „Kasuta välist moderaatorit“. Kus reklaamitakse sügavat asjatundmist, kuidas olla hea „strateegiapäeva fasilitaator“, „professionaalne moderaator“, arutletakse teemal „Teha ise või kutsuda strateegiapäeva moderaator“.
Kes on strateegiapäeva moderaator?
Inglisekeelne sõna „moderator“ tuleneb ladinakeelsest sõnast moderator – „juhtija, suunaja, see, kes hoiab piires“. Ladina tegusõna moderari tähendab „reguleerima, ohjeldama, mõõtu andma“
Olgu, sõna moderaator kasutamine on mulle põhimõtteliselt mõistetav ja talutav, sest sõna moderato kasutatakse muusikas sõltumata keeleruumist kogu maailmas. Sõna on sama tüvega, mis muusikas kasutatav moderato – mängi mitte liiga kiiresti, mitte liiga aeglaselt. Selles on ilu ja voolavust.
Aga mis loom on strateegiapäeva fasilitaator?
Facilis on tuletis ladina tegusõnast facere „tegema“, mis on väga vana indoeuroopa tüvi „panema, tegema“.
Mõiste fasilitaator kasutamine eesti keeles kriibib ikka väga minu kõrva. Esmalt, ta lihtsalt kõlab halvasti, ei ole suupärane, eesti keelele omane. Kui sa ütled sõna moderaator, siis selles on ilu ja voolavust, meloodilisust. Ilmaasjata ei ole itaalia keel muusika ja muusikute „emakeel“.
Fasilitaator – no nagu saepuru pudistaks suust välja.
Tuletab meelde mulle mu kadunud isa loo kooliajast. Ta võis olla nii 4.-5. klassis. Ja nagu ikka selles vanuses, avastavad poisid vägisõnade võlu. Nad olla sõpradega mööda tänavat kooli poole läinud ja kõva häälega äsja õpitud tarkust kasutanud, ikka „saajabiss“ ja „saajabiss“. Tänaval põrganud kokku oma emakeele õpetajaga, väärika vanakooli härrasmehega, kel pikk mantel seljas, näpitsprill ninal, kaabu peas. Õpetaja pidanud poisid kinni ja teinud neile märkuse: „Poisid! Ärge kasutage sõna saajabiss. See ei ole ilus sõna! Eesti keeli on palju ilusaid vägisõnu, nagu näituseks sitt ja perse”
Jättes tähenduse kõrvale – no tõesti, kõlavad ju hästi ja mõjusalt.
Tagasi fasilitaatori juurde. Minu jaoks meenutab see kõlalt kahtlaselt ülaltoodud jutustuse ühte peategelast. Kes ladina keelt valdavad või on kursis meditsiiniliste terminitega, teavad, et tervisekontrolli minekul tuleb purgikesega kaasa võtta… noh, teate küll mida.
Ladinakeelne sõna faecēs on mitmuse vorm sõnast faex ja tähendab „sade, jääk, põhjasettinud puru“. Kesk- ja varauusaegses inglise keeles tähendaski „faeces“ algul „sade, jääk“, alles 17. sajandist nihkus tähendus spetsiifiliselt „rooja, väljaheite“ peale.
No kohe üldse ei ole … ei keele- ega suupärane.
Keelelise täpsuse huvides olgu öeldud, et kuigi kõlaliselt on faeces ja facilis/facilitate sarnased, pärinevad nad erinevatest juurtest ja nende tähenduste areng ei ole omavahel seotud.
Keelelise täpsuse huvides: EKI soovitab kirjutada fassilitaator (kahe s-iga). Ja EKI soovitab kasutada hoopis eestikeelset vastet: töötoa juht või rühmajuht.
Nagu ma alati ütlen – räägi eesti keeles, saad ise ka aru.
No kohe üldse ei ole … ei keele- ega suupärane
Moderaator ja fasilitaator – mis neil vahet?
Oskussõnade kasutamisel on alati kasu sellest (üllatus-üllatus) kui sa tead, mida see sõna täpselt tähendab. Seepärast on kasulik lahti lüüa EKI ühendsõnastik 2026. Esiteks saame teada, et kui üldse, siis tuleks kasutada sõna fassilitaator.
Inimene, kes juhendab töötuba või rühmatööd, töötoa või rühmatöö juht. Sarnase tähendusega: rühmajuhendaja, moderaator, väitlusjuht, kõnejuht.
Ja lisatud on märkus:
Fassilitaator on otse üle võetud inglise keelest (vrd inglise facilitator ’inimene, kes juhendab’). Kui tähendus jääb kontekstis ebaselgeks, sobib kasutada sünonüüme (töörühma, töötoa) juhendaja või juht, rühmajuhendaja.
Nagu ma eespool märkisin – räägi eesti keeles, saad ise ka aru.
Mida ütleb EKI moderaatori kohta
Väitluse, arutelu vms juht või suunaja, koosoleku juhataja. Sünonüümid: väitlusjuht, kõnejuht. Sarnase tähendusega: jutujuht, fassilitaator.
Mis tuletab mulle meelde omaaegset sõnastikukoostajate väikest vimkat. Otsid sõnastikust, mis asi on mütsak. Sõnastik ütleb, et mütsak on kokkukägardatud nutsak. Vaatad, et mis asi on nutsak. Sõnastik ütleb et mine vaata mütsak.
Võime ju EKI üle nalja heita, et nende jaoks on moderaator ja fassilitaator üks ja sama asi. Kuid sisuliselt teeb EKI siiski vahet, üks on väitlusjuht ja teine töötoa juht. Aga mida nood siis täpsemalt teevad?
On see pelgalt vormiline või sisuline vahe?
EKI siin meid väga ei aita, sest eesti keeles on oskussõnu palju vähem kui näiteks inglise keeles. Ja seepärast ma vaatan alati sõnade tähendust ka dictionary.com ja et veel paremini tähendust mõista, ka thesaurus.com. Soovitan sullegi.
Moderaator, fasilitaator, konsultant – mida nad tegelikult teevad?
Moderaator hoiab arutelu fookuses – jagab sõna, haldab aega, tagab, et kõik osalejad saavad öelda oma sõna.
Fasilitaator korraldab otsustamist – valib meetodid, mis toovad välja kõigi seisukohad, mitte ainult häälekate omad.
Konsultant annab sisulist nõu – kui arutelu jookseb ummikusse, ütleb ta, mida teha ja mis võiks töötada.
Rolle ei saa lahutada
Mina küll ei näe, kuidas oleks võimalik strateegiapäeva läbi viia rangelt ainult ühes rollis olles?
Ma ei kujuta ette, et ma võiksin mõnel strateegiapäeval, kui arutelu ei edene või jõuab ummikusse, käed üles tõsta ja öelda „ma ei tea, mina olen moderaator, ma siin ainult juhin arutelu, vaadake ise, kuidas lahenduseni jõuad“. Või võtta rangelt fasilitaatori roll ja lasta häälekatel osalejatel kõikidest teistest üle rääkida ning mitte anda vähem häälekatele sõna. „Ma siin korraldan ainult otsustamist“. Rääkimata sellest, et konsultandi rollis strateegia arutelule tulles jääb juhtimata nii arutelu kui otsustamine.
Seega – strateegiapäev tuleb ära juhtida, vahet pole, mis nime ma juhile anna. Minu poolest olgu või sohver.
Head strateegiapäeva ei juhita ühe rolliga.
Mis nõu ma strateegiapäeva juhile annaks?
Hea on kaagutada, et tuleb teha kõike, aga kuidas seda teha moderato?
- Kuidas anda parajal määral nõu, mitte liiga palju, mitte liiga vähe?
- Kuidas ohjata parajal määral häälekaid?
- Kuidas nügida vaikseid parajal määral rääkima?
- Kuidas valida õiged tööriistad?
- Kuidas valida õige tasakaal lihtsuse ja keerukuse vahel?
- Kuidas valida paras tempo aruteluks?
Mõned mõtted mul on, mis on mind kõige rohkem aidanud. Need on kõik pärit inglisekeelsetest sõjanduse põhimõtetest ja/või sõnamängudest.
- Good decisions come from good judgement. Good judgement come from bad experience. Bad experience comes from bad decisions. Selleks, et leida õige tasakaal, õige moderato, on vaja enne kõvasti asju pekki keerata. Põhjalikult. Lennunduses käibib ütlus „Kõik lennunduse reeglid on kirjutatud verega“. Mida suurem katastroof, seda suuremad õppetunnid.
- Every battleplan is good for 10 minutes. Kui sul pole plaani, pole sul üldse midagi. Ma kavandan strateegiapäevi vahel isegi 5 minutilise täpsusega. Aga mida teha, kui asjad ei lähe nagu kavandatud?
- Plan is nothing, planning is everything. Kavandamise käigus sa kaalud asjaolusid, võimalusi, erinevaid variante. Mida rohkem variante oled enne läbi proovinud, seda kiiremini saad käigu pealt plaani muuta. Aga kuidas teha nii, et mänguplaan ei läheks lappama? Et me ei avastaks mängu lõppedes ennast soost?
- Commanders intent. Mis iganes su plaan ka pole, see peab alati tooma tulemuse. Kui strateegiapäevade eesmärk on olulisustada (prioriseerida) eesmärgid ja tegevused ja üks olulisustamise meetod ei tööta, siis võtad tööriistakastist järgmise.
- Mõtle mõtlemata. Merejalaväelased, eriväelased, päästjad ja politseinikud harjutavad aastaid olukordadele reageerimist nö käigu pealt. Muudavad oma reaktsioonid olukordadele ja sündmustele automaatseks. Kasutavad kiiret, vaistlikku (intuitiivset) otsustamist, mitte aeglast, kaalutlevat (viiesammulist) otsustusprotsessi. See on saavutatav, kui mõtestad järjekindlalt tagantjärgi oma vaistlikke reaktsioone – miks ma just sellise valiku tegin? Mis olid märgid, mis oli muster, mis ütles, et just see valik toimib kõige paremini. Nii arendatakse ekspertintuitsiooni, ekspertkogemusel põhinevat kõhutunnet.
Lõpetuseks
Sul ei ole vaja otsustada, kas strateegipäeva juhib moderaator, fasilitaator või konsultant. Sul on vaja, et strateegilised otsused ja valikud saaks tehtud, kokkulepped sõlmitud. Ja mis kõige olulisem – et osalejad tunneks, et see on minu strateegia, minu tehtud, mina hakkan seda ellu viima, mina usun, et see on õige asi, ma tahan, see õnnestuks.
Selle rolli nimi on strateegiapäeva juht.
Sul on vaja strateegipäeva juhtida nii, et see kõik juhtuks. Võid seda teha ise või sisse osta.
→ Strateegiapäeva juhtimine – vaata lähemalt
Joonis 1. Moderaator, fasilitaator, konsultant või strateegiline nõustaja?
Make-or-buy tüüpi otsused on igale juhile tuttavad. Asjad, mida me kogu aeg teeme või on väga tähtsad, tuleb teha ise. Asjad, mida me teeme harva, milles meie kogemus on vähene, tuleb sisse osta.
Strateegia on igal juhul väga tähtis. Seega on sinu kui juhi võtmeküsimus selles, kui oskuslik ja kogenud strateegipäeva juht sa oled.
Kui sa oled strateegiliste arutelude juhtimises osav, kiire ja tõhus, juhi ise strateegiapäeva. Miinuseks on eemalejäämine sisulisest arutelust, kahte korraga on päris raske teha, olla sisulises arutelus tõeliselt kohal ja samal ajal kogu protsessi ohjata.
Kui strateegiline juhtimine ei ole veel sinu igapäevane kompetents, on mõistlik see sisse osta. Sest ühtlasi ka õpid, kuidas strateegiat teha ja strateegiapäeva juhtida.
💬Küsimused?
Kirjuta mulle otse LinkedInis või kommenteeri LinkedIni postituses.
—
📥 Kui see teema sind kõnetab
siis uudiskirjas jagan jooksvalt uusi artikleid ja mõtteid AI, strateegia, strateegiapäeva ja eristumise kohta. Ilmub 1× nädalas.
👉 Uudiskiri: Tellin uudiskirja
Indrek Saul on kasvustrateegia konsultant. #StrateegAI on tema süsteemne uuring LLM-ide võimekusest B2B strateegilises analüüsis.