Kuidas minust sai kasvustrateegia coach

Suurema osa oma elust olen ma olnud ettevõtja. Ilmselt oma püsimatu iseloomu ja vabadusejanu pärast. Mäletan, et kui ma esimesse klassi läksin, pidi õpetaja mulle märkuste kirjutamiseks eraldi vihiku võtma, sest päevikusse kõik minu sekeldused ei mahtunud.

Mul oli tunnis lihtsalt igav ja pidin endale tegemist leidma. Hinded olid mul alati viied, aga noh, see käitumine… Igatahes viis uudishimu ja vanaisa Voldemari osavate käte eeskuju mind igasuguste tehnikavidinate juurde, mida mulle hullult meeldis lahti võtta.

Tahtsin näha, mis on masinate sees, kuidas nad on ehitatud ja aru saada, mismoodi nad töötavad.

Minu hea sõber Marek Reinaas kirjutas kunagi Äripäevas minu kohta:

„Uudishimu on üks peamisi iseloomujooni, mis Indreku liikvele ajab… Kuid Indreku puhul on tegemist kummaliselt tõhusa olendiga – nimelt on uudishimu temas ühendatud erakordse põhjalikkusega.

Võib uskuda, et need mänguasjad (ja tehnikavidinad, IS) mitte lihtsalt ei leidnud oma õnnetu otsa uudishimuliku jõnglase kruvikeeraja all; kõik need lahti võetud jupid pandi pisikestesse karpidesse, mis olid varustatud kirjeldavate sildikeste ja skeemidega, et vajaduse korral mänguasi uuesti kokku panna.

Täpselt samamoodi võtab Indrek oma igapäevatöös väikesteks juppideks koost lahti ja monteerib paremini kokku ettevõtete kliendisuhteid. Ta on selles põhjalik. Ja tõhus.“

Huvi elektroonika vastu viis mind õppima Tallinna Tehnikaülikooli.

Ikka ja jälle oma tänast tööd tehes mõtlen tänulikult inseneriõppele, mis on andnud mulle süsteemse ja loogilise mõtlemise, oskuse mõista suuri süsteeme nende kõige väiksemates detailides, aru saada protsessidest, algoritmidest, mudelitest, mõõdikutest ja mõõtmisest.

Kohe kui Eestis või hakata ettevõtlusega tegelema, kutsusid mu sõbrad mind põnevasse IT ärisse, Kinex, lühend Kinesioloogilisest Eksperimendist.

See oli professor Rein Haljandi, rahvusvaheliselt tunnustatud ujujate treenimise eksperdi tarkusel põhinev süsteem, mis analüüsis ujuja tehnikat ning andis soovitusi, mida tehnikas parendada, et kiiremini ujuda. Toonastest tippujujatest paljud olid selle süsteemi abil võidule treenitud. Igatahes algas sealt minu 13 aastat kestnud IT ettevõtja teekond, mille lõpuks olime tõusnud Eesti edukaimaks majandustarkvara müüjaks.

Oma toonase äripartneri, hea sõbra ja tänase projektijuhtimise eksperdi Tiit Valmi soovitusel läksin Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppesse. Kaks ainet olid mulle seal eriti südamelähedased – kadunud Janno Reiljani antud majandusotsuste teoreetilised alused ja Toomas Haldma finants- ja juhtimisarvestus.

Eriti juhtimisarvestusest on mul täna palju kasu, sest käibe ja kasumi käiturite (drivers) kaudu käib kogu ettevõtte kasvu juhtimine.

Magistritöös „Majandustarkvara turundusprotsessi sidumine tarkvara valiku otsustusprotsessiga“ sidusin kokku mitu erinevat tahku oma haridusest, protsesside ja tarkvara tundmise inseneriõppest, otsustamise ja turunduse tundmise ärijuhtimise magistriõppest.

Minu elu järgmine pöördepunkt saabus ühel juhuslikul liftikohtumisel tunnustatud strateegiakonsultandi Jüri Sakkeusega.

Kuu aega hiljem olin tööl KPMG Management Consulting’us ja esimeseks kliendiks kohe Eesti Mobiiltelefon. Minu teemad, mida KPMG-s põhjalikult tundma õppisin, olid alguses kliendisuhete juhtimine ja konsultatsiooni projektide juhtimine, kuid strateegiline juhtimine oli neist kõige põnevam.

Saatuse tahtel lahutati KPMG juhtimiskonsultandid oma rahvusvahelistest kolleegidest ja see viis mind PriceWaterhouse Coopers’isse, kus ma jätkasin strateegia konsultandina, tehes igapäevaselt koostööd Mart Mägi, paljude tuntud ettevõtete (Amserv, Hansa Liising, Statistikaamet jt) hilisema tippjuhiga.

Suuresti tänu Mart Mägile otsustasin ma 2006 aastal uuesti ettevõtjaks hakata. Jätkasin kliendisuhete kasumlikkuse suurendamise teemal ja sealt üsna loogiliselt, üha suuremate ja keerukamate väljakutsete kaudu on täna minu lemmikteema strateegiline juhtimine. Aga mitte lihtsalt niisama strateegiad, vaid kasvule kaasa aitavad strateegiad.

Koolitamise ja esinemisega olen vist kogu elu tegelenud. Kuid ma ei pea ennast lihtsalt koolitajaks, kuigi enamus ajakirjanikke näiteks mind koolitajaks peavad.

Ma ei saa olla ka konsultant, sest minu kliendid tunnevad oma ettevõtet ja ärivaldkonda alati paremini, kui mina. Tulemus sünnib sellest, kuidas kliendi teadmised oma ettevõttest ja ärist, ärivõimalustest ja riskidest omavahel süsteemselt ja loogiliselt seostada. Ning kuidas sadadest võimalustest ja tegevustest kiiresti üles leida parimad, teha õiged otsused.

Viimane on minu tarkus. Aga mind ei huvita lihtsalt tarkuse jagamine vaid tulemus, mida tarkuse abil saavutatakse. Selleks tuleb olla enam kui konsultant või koolitaja. Selleks, et tarkusest midagi kasu oleks, on vaja osata seda kasutada, on vaja harjutada, treenida tarkuse kasutamist.

Seepärast näen ma ennast eelkõige treeniva koolitaja ehk coach’ina.