Indrek Saul – strateegiakonsultant
Lugemisaeg 6 minutit · uuendatud 15.10.2026

Võtmeisikud hakkavad strateegiasse uskuma ja kaasa rääkima siis, kui nad on selle loomisel ise osalenud — mitte siis, kui neile valmis strateegia ette kantakse. Strateegiakonsultant Indrek Saul kaasab seetõttu strateegiapäevale kõik võtmeisikud, ühel strateegiapäeval on sisulist tööd teinud kuni 86 osalejat. Tema 2025. aasta võrdlevas uuringus kiirenes kõiki võtmeisikuid kaasanud ettevõtete käibekasv −3%-lt +22%-ni aastas, ettevõtetes, kus osales vaid mõni võtmeisik, kasv aga aeglustus.

Kui paljud võtmeisikud strateegiasse tegelikult usuvad?

The Economist Intelligence Unit küsitles 2016. aastal BTS-i tellimusel 228 ettevõtete juhti, et selgitada, mis paneb organisatsiooni strateegiasse uskuma. Usk ja pühendumine langesid iga juhtimistasandiga allapoole. Kasumlikkuselt keskmisest paremates ettevõtetes oli langus väiksem: tippjuhtide tugevast pühendumisest teatas 89% ja üksuste juhtide pühendumisest 80% vastajatest, keskmistes ja nõrgemates ettevõtetes 76% ja 56%.

The Economist Intelligence Unit / BTS 2016, 228 juhti: osakaal vastajatest, kes hindasid usku ja pühendumist strateegiasse vähemalt 4 palliga 5-st.

Suurim vahe on keskastmes ja eesliinil. Kasumlikkuselt liidrite seas usub strateegiasse ja on sellele pühendunud ligi 80% keskastme juhtidest ja üle poole reatöötajatest. Mahajääjate seas on neid umbes veerand keskastme juhtidest ja alla 15% reatöötajatest. Uuring näitab seost, mitte põhjust, aga muster on selge: kasumlikumates ettevõtetes seisab strateegia taga rohkem inimesi.

Miks võtmeisikud valmis strateegiasse ei usu?

Kui strateegia tehakse väikeses ringis ja seejärel proovitakse seda „maha müüa“, on võtmeisikud üsna kindlasti vastu: „Miks minult ei küsitud?“, „Kes selle mõtte peale tuli?“, „Tegelikult peaks hoopis…“. Esitlusel noogutatakse viisakalt, aga sisemiselt ollakse ükskõiksed või vastu.

Põhjus on hästi uuritud nähtus „Not Invented Here“ (NIH): inimesed peavad enda välja mõeldud lahendusi paremaks kui teiste omi, isegi kui need on samasugused. Sama mustrit näitavad Michael Nortoni, Daniel Mochoni ja Dan Ariely katsed „IKEA efektist“: inimesed hindavad kõrgemalt seda, mille loomisse nad on ise tööd pannud.

Strateeg David Lancefield kirjeldab Harvard Business Review’s (2025), kuidas tegevjuhi veenev strateegiaesitlus 20 tippjuhile tõi saalis kaasa noogutused, aga hiljem selgus, et üksmeelt ja kindlust oli vähem, kui paistis. Tema järeldus: laiem juhtkond tuleb tuua strateegiaotsuste juurde, mitte jätta neid ainult elluviijaks.

Kuidas kaasata kõik võtmeisikud nii, et strateegiatöö ei veniks?

NIH ületamiseks tuleb kaasata kõik võtmeisikud nii strateegiliste valikute tegemisse kui tegevustes kokkuleppimisse. Traditsioonilise protsessiga see ei õnnestu: see on liiga pikk ja ajamahukas, suurtes gruppides on arutelud ebaefektiivsed ja intervjuudes lähevad ettepanekud kaotsi.

Seepärast töötasin välja Kasvustrateegia Sprindi, mis kaasab minimaalse ajakuluga maksimaalselt palju võtmeisikuid strateegia loomisse ja kokkuleppimisse. Sprindi teeb võimalikuks teine minu loodud tööriist — Eesmärgipuu.

Eesmärgipuu: strateegia ühel lehel

Eesmärgipuu on visuaalne vahend, mis seob põhjus-tagajärg seoste kaudu tervikuks ettevõtte visiooni, ambitsiooni, suured eesmärgid, võtmetegevused ja vajalikud arendused. Eesmärgipuu vormingus saab kiiresti korrastada ja seostada suure hulga võtmeisikute ettepanekud strateegiasse.

100-slaidise esitluse asemel on tulemuseks ühel lehel kirjeldatud strateegia teekaart ehk eesmärgipuu ja seda täiendav elluviimise ajakava.

Kasvustrateegia Sprint: kolm sammu

  1. Sprint algab juhtkonna ettevalmistava ajurünnakuga (½ päeva), kus määratleme strateegilised eesmärgid ja nende käiturid.
  2. Põhitöö suure tiimiga toimub kahel järjestikusel strateegiapäeval: esimesel loome ettevõtte eesmärgipuu ja hindame mõjuahelaid, teisel määratleme kriitilised edutegurid ning lepime kokku vastutajad ja mõõdikud.
  3. Seejärel vormistan eesmärgipuu ja elluviimise kava, mille täpsustame ja kinnitame järelkohtumisel vastutajatega (½ päeva).

Vajadusel toetan strateegia elluviimist igakuistel elluviimise juhtimise koosolekutel.

Kas kõigi võtmeisikute kaasamine tasub ära?

Analüüsisin 31 ettevõtet, kellega tegime 2014–2021 Kasvustrateegia Sprindi kõigi võtmeisikute osalusel. Käibekasv kiirenes 1,6%-lt aastas 12%-ni järgmisel aastal ja 29%-ni ülejärgmisel aastal. 77% ettevõtetest (24/31) saavutas olulise positiivse muutuse ja iga investeeritud euro tõi tagasi 17 eurot.

Näide: Karl Bilder — kasv kiirenes 20%-ni aastas

Karl Bilder müüb ehitus- ja viimistlusmaterjale. Aastatel 2010–2020 kasvas firma stabiilselt, umbes 12% aastas. Alustasime koostööd 2020. aastal ja oleme iga kahe aasta tagant teinud kokku kolm Kasvustrateegia Sprinti. Pärast seda tõusis kasvukiirus 20%-ni aastas.

Ja seda ajal, kui Eestis oli majanduslangus ja valdkonna ettevõtete käive kahanes. Nelja aastaga tõusis Karl Bilderi käive 23 miljonilt eurolt 49 miljonini — kahekordistus kriisi kiuste. Kasum suurenes samal ajal keskmiselt 25%, nii et kasv ei tulnud kasumi arvelt.

Korduma kippuvad küsimused

Mis siis, kui võtmeisikud hakkavad strateegiapäeval vaidlema?

Vaidlused jäävad ära, kui igal võtmeisikul on kaks õigust: õigus saada oma ettepanekud strateegiasse ja õigus teiste ettepanekud välja hääletada. Ettepanekud lähevad kohe eesmärgipuusse oma kohale, sõnastused ühtlustame kõigi osalusel ja valiku teeme kogumõju hindamise meetodil, milles osalevad kõik.

Kas väline strateegiakonsultant tunneb meie ettevõtet ja valdkonda piisavalt?

Ma ei tule ütlema, mida teha — teie ja teie võtmeisikud olete oma valdkonna eksperdid. Minu roll on tuua väline vaade, struktuur ja meetodid, kuidas teie teadmised strateegiaks vormida. Konkreetseid soovitusi annan siis, kui arutelu hakkab laiali valguma või kinni jooksma.

Kas strateegiapäev ja Kasvustrateegia Sprint on liiga kallid?

31 ettevõtte uuringus tõi iga Kasvustrateegia Sprinti investeeritud euro tagasi 17 eurot ja investeering tasus end arvutuslikult ära 6 nädalaga. Tegelik küsimus on, kas saate jätkata strateegiaga, millesse võtmeisikud ei usu ja mille elluviimisele nad ei pühendu.

Kas me ei saa strateegiat ise teha?

Tõenäoliselt saate. Küsimus on selles, kui kiiresti ja kui hästi te selle ise teete ning kas keegi küsib ebamugavaid küsimusi ja osutab probleemidele, mida seest enam ei märgata.

Kui palju inimesi saab strateegiapäevale kaasata?

Eesmärgipuu meetodiga saab kaasata kõik võtmeisikud: strateegiapäeval on sisulist tööd teinud kuni 86 osalejat. Strateegia lepitakse kokku kahe järjestikuse tööpäevaga.

Usust ja pühendumisest kasvu ja kasumlikkuseni

Võta oma kolleegid kaasa, saame kokku ja tutvustan teile Eesmärgipuu meetodit ja Kasvustrateegia Sprinti. Arutame, kas ja kuidas see võiks teie ettevõtte kasvule hoogu juurde anda.

Reserveeri 1,5-tunnine strateegiapäeva arutelu — kirjuta või helista mulle.

PS! Kasvustrateegia Sprinti tehtud investeering tasub end ära arvutuslikult 6 nädalaga (31 ettevõtte uuring).

Autorist. Indrek Saul on Eesti strateegiakonsultant, kes juhib ettevõtte strateegiatööd kasvuvõimaluste leidmisest elluviimise kavani. Strateegiapäeval toob ta juhtkonna ja võtmeisikud ühiste otsusteni — nädalatega, mitte kuudega. Loe Indrekust lähemalt või vaata, kuidas ta strateegiapäeva juhib.

Allikad

,