Indrek Saul

Konsultant – asjatu kulu või tasuv investeering? 

Sul on ambitsioonikas strateegia. Oled oma juhtkonnaga kokku leppinud suured strateegilised eesmärgid ja võtmetegevused aga kõhutunne ütleb, et see pole piisav. Sest lisaks juhtkonnale on sul veel kümmekond võtmeisikut, kellest sõltub strateegia elluviimise edukus. Sa tead, et paljudel neist on kahtlusi ja kõhklusi. Paljud inimesed küsivad otse: „Kuhu me välja tahame jõuda?“, „Miks me seda teeme?“.  

Sul on mõte kutsuda kõik võtmeisikud kokku, luua selgust nendes küsimustes ja jõuda ühistele kokkulepetele: mida ja miks me teeme, mis meid motiveerib, kuhu me tahame välja jõuda, milline on meie ambitsioon, millistele tegevustele keskenduda_ Küsid pakkumise strateegia konsultandilt ja selle hind tundub olevat liiga krõbe… 

Räägin sulle loo elust enesest 

Leppisime ettevõtte juhiga kokku, et alustame strateegia arendustööd poole päevase töökoosolekuga, kus arutame, mis on motivatsioon, millised on igaühe motivaatorid, milline peaks olema ettevõtte ambitsioon ja lepime kokku ühise ambitsiooni. 

Meil oli igati arendav ja tulemuslik töökoosolek. Inimesed avastasid enda jaoks palju uut ja jõudsime ühisele kokkuleppele, mida ja miks me teeme ning kuhu tahame välja jõuda. Pidime jätkama strateegia teemadega järgmistel töökoosolekul.  

Arutasime paar päeva hiljem ettevõtte juhiga, mida ja kuidas me seal teeme ja lõpuks ta ütles mulle: „Tead, me teeme ise, tuleb odavam…“. 

See mõte jäi mind vaevama. Tunnetus ütles, et ise teha ei ole odavam. Aga katsu seda tõestada! 

Jah, konsultandile makstud tasu on käegakatsutav väljaminek. Selle väljamineku t Megemata jätmine tundub olevat selge kokkuhoid.  

Samas, konsultanti ei palgata ju selleks et raha kulutada. Ilmselt mõtles ettevõtte juht, et nad saavad ise ka vajaliku töö tehtud. Igati tugev argument – muidugi saavad. 

Aga töökoosoleku, nii nagu iga teisegi töö puhul, ei ole ju küsimus ainult selles, kas see saab tehtud. Kui ma otsustan mingi töö tegemiseks kasutada abivahendit, siis ma ilmselt loodan, et tänu sellele saab töö tehtud kiiremini ja paremini. 

Seega vajab kõigepealt vastamist küsimus – miks üldse kasutada professionaalset konsultanti töökoosoleku juhtimiseks ja juhendamiseks? Mis kasu temast peaks olema? Kuidas see teeb otsustamise ja õppimise kiiremaks ja tulemused paremaks? 

Selleks, et arvutada Kiiremini õppimise ja otsustamise rahalist mõju, on meil vaja kõigepealt teada, kui suur on töökoosoleku kulu. 

Töökoosoleku kulu 

Töö koosolekul osales 21 võtmeisikut. Oletame,  et nende keskmine brutopalk on 3000 € kuus. Töötaja kulu ettevõttele ei ole ainult palgafond. Rusikareegel ütleb, et kõikvõimalikud muud kulud, mida töötaja ettevõttele tekitab,  on umbes 50% palgafondist. Nii saame ühe võtma isiku töötunni maksumuseks ettevõttele 36 eurot tunnis. Töökoosolek kestis kokku 3 tundi, kahekümne ühe inimese tööajakulu ettevõttele oli ümmarguselt 2 200 eurot. Tasu konsultandile oli sama suur.  

Kui selle koha peal otsustada „teen ise või ostan sisse“, jääb tõesti mulje, et pole suurt mõtet konsultandile raha raisata. Oletame, et juht saab aru, et konsultandi kasutamine kiirendab otsustamist 50%. Seega, ilma konsultandita oleks otsustamisele kulunud 4.5 tundi, tänu konsultandile hoiti kokku 1.5 tundi, rahas väljendatud 21 * 1.5 * 36 = 1 100 €.  

Aga maksti talle 2 200 €! Pole nagu mõtet, maksta 2 200 €, et kokku hoida ca 1 100 €.  

Palk ei ole ainus, mis „kulub“ 

Kui sa võtad inimese tootmisest ära, jääb toodang tegemata, toode müümata, tulu saamata. Keskmises ettevõttes on käive inimese kohta umbes 100 000 € aastas. Aastas on ligikaudu 2 000 töötundi, seega keskmine tulu inimese kohta on 50 € tunnis. Kuna töökoosolekul osalenud võtmeisikud ei olnud otseselt tootmisest, peame tegema oletuse selle kohta, Mil määral nende eemalolek tööst mõjutab saamata jäänud tulu. Oletame et see mõju on 20%, mitte 100%.  

Saamata jäänud tulu on seega ca 10 € tunnis inimese kohta, kokku ca 600 €. Ei ole palju. 

Koosoleku kogukulu on seega ca 2 800  € ja kokkuhoitud tööaja kulu 21 * 1,5 * (36 +10) = ca 1 400 € 

Kas me tegime paremad otsused? 

Otsuste kvaliteedi hindamiseks tuleks välja arvutada otsuste rahaline mõju ja hinnata, kuidas konsultandiga koos tehtud otsused suurendasid ettevõtte käivet ja/või kasumit. See on omaette lugu mis väärib pikemat artiklit. Seega teeme suure lihtsustuse, ütleme, et otsuse kvaliteedi efekt sõltub otsustamise kulust.  

Otsustamise kulu on tööaja kulu + konsultandi kulu, kokku ca 5 000 €. Oletame, et otsuste kvaliteet tõusis 50%, seega võit ettevõttele 2 500 €.  

Kas me saime veel mingit kasu? 

Oot, 20% tööajast me õppisime ju midagi uut. Umbes 0,5 tundi osaleja kohta. Lugedes koolitused hinnaks tagasihoidlikud 100 € tunnis, on 21 osalejat saanud 21 * 3 * 20% * 100 = 1 300 € väärtuses uusi teadmisi. 

Kogukasu ettevõttele 

• Kokkuhoitud tööaeg 1 400 € 

• Kvaliteetsema otsuse kasu 2 600 € 

• Uute teadmiste väärtus 1 300 € 

• Kokku 5 300 € 

Investeering kulu 

• Tasu konsultandile 2 300 € 

Tasuvus 

• ROI     56% aastas 

• Tasuvusaeg      23 nädalat  

Järeldused 

1. Saamata jäänud tulu inimeste töölt eemalviibimise tõttu ei ole vähemalt selles näites suur probleem. Olukord on ilmselt teine, kui näiteks tootmine või müük täiesti seisab töökoosoleku ajal. 

2. Uute teadmiste saamine on iga koolituse eesmärk. Teadmised üksi ei maksa midagi, kui neid ei kasutata käibe ja kasumi kasvatamiseks. 

3. Kõige olulisem element tasuvusarvutuses on töökoosolekul tehtud otsuste kvaliteet. Täpsemalt, nii omandatud teadmiste kui tehtud otsuste mõju ettevõtte käibele ja kasumile. Mis viib meid järgmise võtteni tasuvusarvutuste tegemisel. 

Tagurpidi tasuvusarvutus 

Meie näites ei arutanud me ettevõtte juhiga, milline peaks olema töökoosoleku mõju käibele ja kasumile. Juhi soov oli oma tiimiga kokku leppida ambitsioon, töö tähendus, aru saada motivaatoritest. See on iseenesest konkreetne tulemus – „asi“ millele saab külge panna hinnalipiku. Ja see oli ka meie, eelkõige minu viga – me ei rääkinud, kuidas see „asi“ on ettevõttele kasulik. Osaliselt seetõttu, et ongi keeruline ühe töökoosoleku mõju hinnata. 

Mis siin aitaks juhil otsustada, kas tasub maksta konsultandile või mitte? 

Olin ise samas olukorras kunagi IT-ettevõtte omaniku ja juhina. Me laienesime ja kolisime uhiuude büroosse. Selle suured aknad avanesid lõunasse ja teadsin, et suvel läheb elu büroos väga palavaks. Jahutussüsteem maksis kümneid tuhandeid eurosid. Ma teadsin tunnetuslikult, et palavas ruumis ei saa normaalselt tööd teha, aga kui palju see tegelikult tööviljakust mõjutab –  no ei oska hinnata. 

Selgus saabus, kui keerasin selle arvutuse tagurpidi – kui suur tööviljakuse langus maksab vähemüüdud töötundide näol sama palju, kui jahutussüsteem? Vastus oli lihtne – see võrdub  kolme kalendrikuu 5% tööviljakuse langusega. Selge, et palavat aega büroos on tegelikult 5-6  kuud ja tööviljakus langeb rohkem, kui 5%. Kokkuvõttes teadsin, et jahutussüsteem tasub ennast ära paari suvekuuga ja investeerimisotsus oligi tehtud. 

Tagasi töökoosoleku juurde – küsime, kas selle töökoosoleku tulemuste abil me teenime lähema poole aasta kuni aasta jooksul kulutatud summa tagasi näiteks kahe- või kolmekordselt. Mis võrdub tasuvusajaga kolmandik või pool aastat. 

Selles artiklis kasutatud tasuvusarvutuse tabeli saad alla laadida SIIT.

Hakkas huvitav?
Loe lisaks kes ma olen ja mida ma teen.

Kui soovid oma ettevõtte kasvama panna aga ei tea täpselt kuidas ja vajad abi siis loe edasi SIIT.

Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti: selgeks tegema takistused, miks eesti ettevõtted ei kasva. Kuidas mina saan Sulle sellel teel abiks olla. Indrek Saul Ettevõtte kasvustrateegia konsultant