Indrek Saul

Jah – on vaja automatiseerida, on vaja robotiseerida, on vaja integreerida. Aga ei maksa endale luua illusiooni, et see ongi võluvits, mis aitab kasvatada Eesti ettevõtteid, suurendada majanduskasvu ja teha meid rikkamaks. Pole mingit kahtlust, et digitaliseerimine on efektiivsuse suurendamiseks vältimatu. Aga – ainult tootmist digitaliseerides kukume me veel sügavamale odava allhanke ja vaese sulase lõksu.

Efektiivsuse strateegia VS kasvustrateegia

Iga ettevõte peab samaaegselt ellu viima nii efektiivsuse kui ka kasvustrateegiat. Mis neil vahet on?

Efektiivsuse strateegia tegeleb valdavalt kulude kokkuhoiu, tootlikkuse, jõudluse ja tööviljakusega ning võimaldab vähendada müügihinda ja/või suurendada kasumlikkust.

Kasvustrateegia on keskendunud peamiselt uute turgude, segmentide, klientide, toodete ja teenuste arendamisele, müügikanalite, rist- ja jätkumüügi võimaluste leidmisele ning kliendisuhete väärtuse kasvatamisele. Eesmärk on suurendada tulusid ja hinnataset, sest kui kasumlikkus püsib, suurendab see nii kasumit kui ka ettevõtte väärtust.

Mõlemad strateegiad on olulised, kuid nende potentsiaal ettevõtte väärtuse kasvatamisel erineb nagu öö ja päev: kui efektiivsuse strateegiaga saame kasumit suurendada heal juhul kümnetes protsentides, siis kasvustrateegial on potentsiaali suurendada ettevõtte tulusid ja kasumit kümnetes kordades.

Digitaliseerimise olemus

Peter Diamandis, üks Singulaarsuse ülikooli asutajatest, kirjeldab enda „6D printsiibi” kaudu digitaliseerimise mõju ettevõtetele nii: kõik tooted ja teenused, mis digitaliseeritakse, kaotavad oma materiaalse vormi ja muutuvad infotehnoloogiaks. Infotehnoloogia, erinevalt materiaalsest tehnoloogiast, ei arene mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt. Näiteid leiame piisavalt meid ümbritsevast maailmast – digitaalseks on muutunud muusika, pilt, kõne, DNA. Digitaliseerimine on plahvatuslikult kasvatanud nende kättesaadavust, levikut ja vähendanud dramaatiliselt hinda.

Eestis leviv arusaam tööstuse digitaliseerimisest on paraku vastupidine – raud jääb alles, elimineerida tuleb töötaja. Kuid raud ei kasva eksponentsiaalselt. See ei ole digitaliseerimine, sõbrad! See on automatiseerimine ja/või robotiseerimine.

Efektiivsuse lõks aheldab meid digitaalsesse pärisorjusse

Eesti tööstus on saavutanud edu valdavalt tänu odavale tööjõule ja odavaima hinnaga allhangete tegemisele. Seepärast pole midagi imestada, et tööjõukulude kasvades kipub odava hinna eelis kaduma. Mingi aeg nähti lahendusena odava tööjõu sissetoomist. Tootmine on läinud keerulisemaks ja nüüd otsitakse konkurentsieelist tootmise efektiivsuse ja tööviljakuse suurendamisest digitaliseerimise abil.

Jah, suurem efektiivsus annab meile väiksemad kulud. See võimaldab hinda vähendada, mis omakorda tähendab, et oleme ikka odavaima hinna konkurentsis ning kokkuvõttes jätkame odavaima hinna strateegiale panustamist.

Viimane aga suurendab meie sõltuvust Soome ja Rootsi tellijatest ja muudab meid üha rohkem soomlaste ja rootslaste sulasteks. Kui nüüd veel tootmine automatiseerida ja integreerida tellijate süsteemidega, jääme aegade lõpuni sulasteks, teisisõnu: me suundume digitaalsesse pärisorjusse.

Kõigepealt tuleb endale oma tooted luua ja nendele kliendid leida

Näide elust enesest:

Mul on kliendiks Eesti metallitööstusettevõte, mis on asutatud 5 aastat tagasi ning mille käive oli 2017. aastal 1 miljon eurot. Oma lähiaastate kasvuperspektiivina nägid nad käibe kerkimist 5-10 miljonini.

Kuni viimase ajani keskendusid nad Skandinaavia isandate tellimuse peale suurepärase kvaliteediga toodete tegemisele ja nii see elu vaikselt kulgenud oli.

Ühel hetkel mugav tiksumine enam ei rahuldanud ning nad võtsid ette kogu senise tootmisajaloo ja hakkasid seal korduvaid mustreid otsima. Mida nad leidsid?

Esiteks avastati, et nad on valdavalt ainult ühe tööstusharu tarbeks tootmises kasutatavaid seadmeid valmistanud ja võivad end kindlalt pidada selle valdkonna tootmisseadmete eksperdiks (meenutan: disain ning arendus- ja uurimistöö). Paraku on neil sellest valdkonnast ainult kaks klienti!

Järgnes loogiline küsimus: aga kellel veel võiks neid tooteid vaja olla? Edasise analüüsi tulemus lõi sõna otseses mõttes hinge kinni – ainuüksi Skandinaavias on turu väärtuseks vähemalt 250 miljonit eurot.

Kui efektiivistamise puhul peetakse juba 5% kulude kokkuhoidu väga heaks tulemuseks, siis selle ettevõtte kasvupotentsiaal on 5000%. Vahe on tuhandekordne!

Teise sammuna saab hakata mõtlema digitaliseerimise peale:

• digitaliseerime (ja võimalusel kaitseme intellektuaalomandina) tootmise oskusteabe. Kui see on digitaalne, on võimalik osta tootmine sisse igaühelt, kes kvaliteetselt keevitada, freesida ja painutada oskab;
• digitaliseerime seadmete monteerimise ja seadistamise oskusteabe, nii saab sellega hakkama igaüks, kel mutrivõti käes püsib;
• digitaliseerime teeninduse ja tagasiside: iga seade on võrgus, jälgib iseennast, saadab töötades tagasi informatsiooni enda toimimise ja rikete kohta, sel viisil saame sisendi ennetavaks hoolduseks ja edasiseks tootearenduseks.