Kriisikomisjon on 3 nädalat ajast maas

Indrek Saul – Kasvustrateegia coach
Selle artikli lugemiseks kulub sul vaid 5 minutit.

Teisipäeval andsin Äripäeva Raadios kriisi juhtimisel hinde “kevadest parem, aga maailmaga võrreldes keskpärane”. Paar päeva hiljem vaatasin huvi pärast Terviseameti detailandmeid ja avanev pilt on lihtsalt masendav.

Kevadel kestis pikalt skandaal Terviseameti andmete usaldusväärsusega seoses. Andmed olid üks igavene segapuder, testide andmed hilinesid, päevade kokkuvõtted kogu aeg muutusid, omavahel kokku ei klappinud. Mida Terviseamet selle peale tegi? Probleemi sisulise lahendamise asemel takistas Koroonakaart.ee-l andmete avaldamist ja hakkas avaldama vormiliselt korrektseid “infosüsteemi laekumise aja järgi” andmeid. Inimesed, kes ei ole täpselt kursis, millise ajagraafikuga need andmed täpselt tekivad, ei oska halba aimatagi. Toon näite, mis seda olukorda illustreerib.

Kujuta endale ette, et Sa lähed puhkama ja paned maja valve alla. Sul on korrektselt paigaldatud ja toimiv suitsuandur. Ühel hetkel annab see häiret. Patrull sõidab mööda, vaatab, et väliselt on kõik korras ja tühistab häire. Läheb mööda tund või paar ja leegid löövad katusest välja. Patrull helistab tuletõrjesse, aga nemad teatavad, et tööpäev on läbi, helistage homme hommikul kl 9 uuesti. Sa tuled koju, leiad eest maani maha põlenud maja. Mis tunne on?

Täpselt sama olukord on testitulemuste avaldamisega. Jättes praegu tähelepanuta aja, mis kulub COVID-19 sümptomite avaldumisest kuni testi andmiseni, on pilt järgmine. Testi andmisest kuni testitulemuste selgumiseni kulub 24-72 tundi. Ütleme, et keskmiselt 48 tundi ehk kaks päeva. On avalik saladus, et testitulemusi tilgutatakse infosüsteemi hilinemisega. Teadusnõukoda ja kriisikomisjon arvavad, et hilinemine on paar päeva ja teevad seetõttu oma otsuseid nädala keskel. See lisab veel vähemalt 2-3 päeva hilinemist. Kõrvutasin omavahel diagnooside statistikat:

Terviseameti ametlik statistika „infosüsteemi laekumise aja järgi“ ning
andmed, millest kõva häälega ei räägita „testi tegemise aja järgi“.

Vaatasin kõigepealt, milline on pilt päevade lõikes. Absoluutarvudes erinevused pidevalt suurenevad, kord on diagnoose rohkem, kord jälle vähem. Kehvematel päevadel on vahed sadades diagnoosides.

Kuid samal ajal on ka diagnooside koguarv suurenenud, seepärast peame vaatama, kuidas diagnooside vahe suhtarv käitub.

Pluss-miinus 50% on üsna tavaline erinevus. Olgu, äkki nädala keskpaigaks miinused ja plussid jõuavad tasakaalu. Vaatasin, kuidas nädalapäevade lõikes on erinevused kriisi ajal käitunud ja võrdlesin sügisese puhangu andmeid kevadise omaga.

Milline on olukord?

Esimene, mis silma hakkab, on tõsisasi, et esmaspäevaste andmete „mahajäämus“ on kevadisega võrreldes mitte paranenud, vaid halvenenud. Laupäevaste andmete „ülejääk“ on paranenud, pühapäevast oma oluliselt halvenenud. Miks nädalalõpus on pidevalt „laekunud“ andmeid rohkem kui „testimisi“? Miks esmaspäeviti laekub oluliselt vähem testitulemusi? Kui neljal päeval seitsmest on andmetes tohutu suured erinevused, kas päevased andmed on üldse usaldusväärsed ka teistel päevadel? Halvemal juhul näitab see graafik, et testi tulemuste ja nende teadasaamise vahel on nädalane viivitus. NÄDALANE!

Miks on päevast näitude täpsus nii oluline, sellest ma kirjutasin juba kevadel 7-8 artiklis. Kordan olulisema üle taaskord näite varal.

Viirusevastases võitluses hakkab iga otsus mõjuma 7-10 päevaga, sest nii kaua kulub nakkuse saamisest kuni sümptomite avaldumiseni. Kui andmed hilinevad 5 päeva, on pool võitluse arukaks suunamiseks vajalikust ajast kaotatud. POOL.

Nädal tagasi neljapäeval, 11. detsembril, analüüsisin epideemia kulgu ja kirjutasin ERRis, et epideemia kasv on pidurdunud. Terviseameti töö eest vastutav sotsiaalminister Kiik aga jõudis selle tõdemusine täpselt nädal hiljem, 17. detsembril. Selle aja peale on pooled haigetest juba tervenenud ja haigestumiste trend võib olla olulisel määral suunda muutnud, nagu me kevadel nägime.

Viirusesõjas peaks luure töötama 24/7 ja andma lihtsaid, täpseid ja usaldusväärseid andmeid vaenlase tegevusest. Eelseisvate lahingute kohta annab kõige operatiivsemat infot nakatumiste, teisisõnu positiivsete testitulemuste igapäevane arv ja selle muutumine ajas. Kui sa oled sõjas, siis sind ilmselt ei huvita, millal staabikirjutaja sai luurajatelt kogutud aruannete põhjal kaustikusse kirja mitu roodu või pataljoni sa nädal tagasi kaotasid. Kindralina tahad sa seda teada kohe. Kindralina sa ei lepiks, kui täna öeldakse, et kaotused olid 10 roodu, kolm päeva hiljem täpsustatakse, et tegelikult ikkagi 23 ja nädala pärast, et tegelikult ikkagi 51 roodu. Miks Terviseamet endiselt avaldab andmeid kaustikusse kirja panemise aja, mitte sündmuste toimumise aja järgi? Ei saanud me vastust kevadel, ei ole saanud vastust ka praegu.

Oletan, et peamine põhjus, miks testitulemuste teadasaamise aja järgi andmeid ei avaldata, on täielik korralagedus andmehõive juhtimises. Kui küsida laboritelt, miks läheb testitulemuste teadasaamisega nii kaua aega, siis tüüpvastus on „meil on nii palju tööd, andmeid sisestame, kui on aega“. Mistõttu pole imestada, et näiteks 16.detsembril avaldatud 342 diagnoosile lisandus päev hiljem veel 257 diagnoosi.

Kui kaua andmed tegelikult oma teekonnal venivad, ei tea vist keegi. Milline on teekond alates sellest hetkest, kui kellelgi sümptomid avalduvad ja kuni kriisikomisjon jõuab oma meetmed rakendatud, näeb välja selline.

Minu hinnangute kohaselt kulub ligi kolm nädalat kui epideemia kulgemises toimuvatele muutustele meetmetega reageeritakse. Pole siis ime, et epideemia muudkui kasvab ja kasvab. Ma tõesti loodan, et ma eksin, et viivitus on 20 päeva ja Terviseamet teeb kiiresti andmete liikumise auditi ja avaldab tegelikud viivitused. Aga isegi kui see on poole vähem, on seda endiselt liiga palju!

Mida tegema peaks?

Terviseametile on võib-olla selline mõtteviis tundmatu, mistahes protsesside juhtimises on see igapäevane. Tuleb hakata mõõtma protsessi läbimiseks kuluvat aega igas etapis. Hoida silma peal nii keskmistel kui ekstreemsustel. Selgitada igas etapis välja suurimad hilinejad:

mis liiki patsiendid enim viivitavad, mehed/naised, noored/vanad, kus piirkonnas, millise haridusega jms,
millistes laborites on testitulemuste teadasaamine kõige aeglasem,
millistest laborites on testitulemuse sisestamine kõige aeglasem,
kus ja miks enim takerduvad otsused,
kus ja miks enim takerdub meetmete jõustamine?

Kui ise ei oska, küsige protsesside juhtimise või LEAN ekspertidelt. Ma võin siin kohe soovitada mitut – Marek Bankiir, Jari Kukkonen, Jaak Lavin, Tauno-Jussi Onoper.

Ja kõige olulisem – mistahes sündmuste käigu jälgimisel nii strateegias kui taktikas tuleb vaadata ettevaatavaid mõõdikuid (ingl keeles leading indicators). Terviseameti detektiividel on ju teada, millal positiivse testi andja oli viirusekandjaga kontaktis, st mis ajahetkel toimus nakatumine. Kui andmehõives kord majja lüüa, saaksime vähemalt kaks nädalat varem teada, kuhu suunas epideemia kulgeb

Andmehõive juhtimise esimene eesmärk peaks olema, et täna tehtud testide tulemused on õhtuks teada ja homme kella 11ks sisestatud infosüsteemi. Järgmisena tuleks tagada, et täna testimisele saadetud inimene saaks homse päeva jooksul testimisele. Ning jätkuvalt teha tööd sellega, et kui kellelgi on täna kahtlus, et tal on sümptomid, siis homme oleks tal saatekiri, ülehomme testi tehtud ja üle-ülehomme oleks testi tulemused teada. Maksimum 48 tundi sümptomitest diagnoosini ja 72 sümptomitest usaldusväärsete avaandmeteni.

Andmedetektiividel kulub veel paar päeva, et nakatumise hetk välja uurida ja maksimum viie päeva jooksul on meil teada, kuhu viirus tüürib. Kolm korda lühema aja jooksul!

Seda kõik 7 päeval nädalas, sest viirus (endiselt) nädalavahetustel ei puhka. Kui viiruse tõrjujad puhkavad, on tõrje tõhusus koheselt 2/7=29% vähe tõhus.

Täpsemad graafikud ja analüüs on minu blogis.

Milline on järeldus?

Kui ma oleks kriisikomisjoni juht, siis ma teeks nii turvafirmale (Terviseamet) kui tuletõrjele (kriisikomisjon ja Valitsus) uut ja vana, nii et nad elu lõpuni seda mäletavad. Meil aga on selline jama kestnud 9 kuud ja midagi pole muutunud, ainult halvemaks on läinud.

Hakkas huvitav?
Loe siit lisaks selle kohta, kes ma olen ja mida ma teen.

Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti: