Indrek Saul

Tehisintellekt muudab suure osa strateegiakonsultandi tööst kiiremaks ja odavamaks, aga valikuid, pühendumust ja vastutust ei saa talle üle anda

Indrek Saul – Kasvustrateegia konsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul umbes 6 minutit.

Tehisintellekt ei asenda strateege. Ta asendab osa strateegide tööst ja see osa on suurem, kui enamik arvab.

George Paras avaldas LinkedInis Roger Martini (Where to play, how to win metoodika autor) postituse, mille mõte on järgmine:

„Kõik andmed pärinevad minevikust, strateegia käsitleb aga tulevikku. Seetõttu olevat ekslik arvata, et ChatGPT-le või Claude’ile õigete küsimuste esitamisest piisab läbimurdelise strateegia loomiseks. Suured keelemudelid ei leiuta midagi uut vaid agregeerivad olemasolevat infot.“

Leiutamise teemal olen varemgi sõna võtnud ja olen nõus, et keelemudelid valdavalt ei leiuta uusi asju. Mõned erandid välja arvatud, näiteks matemaatikale spetsialiseeritud mudelid oskavad tõestada teoreeme ja teoreemi tõestuse võib lugeda uueks teadmiseks. Samas jääb lahtiseks küsimus, kas uus idee on teoreem või selle tõestus. Näiteks äsja laineid löönud Navier-Stokes’i teoreemi tõestus maakeeli sellest, kas vedelik võib voolamiselt teatud tingimustel muutuda mitte-vedelikuks.

Joonis 1. Navier-Stokes’i vedeliku voolamise matemaatiline visualiseering, mis näitab aksiaalset venitust ja sissepoole spiraliseerumist

Aasta alguses tegin eksperimendi, kus lasin kolmel LLM-il koostada nelja konkureeriva traktoribrändi jaoks eristumise strateegiad (loe tulemustest siit: Claude vs ChatGPT vs Gemini – kes võitis?). Valideerisin töö tulemused brändide Eestis esindavate ettevõtete tegevjuhtidega. Lühidalt – midagi uut LLM-id välja ei pakkunud ja enamus väljapakutust oli hügieen, mitte eristumine.

Küsimus sellest, kas tehisintellekt jätab strateegia konsultandi töötuks, on minu jaoks mõnes mõttes elu ja surma küsimus. Kas peaks hakkama uut ametit õppima? Mida ja kuidas AI strateegia töös muudab? Fakt, et muudab palju, küsimus jääb, kui palju ja mida. Täna ei kujuta ma oma tööd ilma AI toeta enam ettegi.

Esimene väide Martini’lt äratas kohe minu tähelepanu.

1. AI ei asenda inimest, kuna toetub mineviku andmetele

No tere talv – kogu teadus tugineb minevikuandmetele, täpsemalt, mineviku andmete põhjal koostatud maailma mõistmist aitavatele mudelitele. Mida me mudelite kohta peame teadma, sõnastas elegantselt kuulus briti statistik George Box juba 1976 aastal:

„Kõik mudelid on valed, kuid mõned mudelid on kasulikud“

Joonis 2. George Box

Ka strateegi kogemused, teadmised, mudelid, analoogiad ja intuitsioon on kujunenud minevikus. Tulevikust ei ole andmeid ei inimesel ega masinal.

Erinevus ei seisne selles, et tehisintellekt vaatab minevikku, inimene aga kuidagi tulevikku. Mõlemad kasutavad minevikus kogutud teavet (analüüs), et kujundada oletusi (süntees) selle kohta, mis võib edasi juhtuda.

Vahe tuleb sisse järgmises sammus. Tehisintellekt suudab välgukiirusel analüüsida kujuteldamatus mahus seniseid arenguid, leida mustreid, koostada prognoose ja sünteesida võimalikke tulevikustsenaariume. Kuid siinkohal ta ei saa iseseisvalt otsustada, millist tulevikku ettevõte tahab luua ega mille nimel ollakse valmis riskima.

2. Strateegia ei ole tuleviku ennustamine

Prognoos (AI) ütleb, mis võib juhtuma hakata?
Strateegi küsib: mida me tahame juhtuma panna?

Siinkohal on kasulik üle korrata strateegia definitsioon, mida ma juba aastaid kasutan.

Strateegia on ideed ja tegevused tuleviku loomiseks ja kindlustamiseks.

Macmillan, Tampoe. 2001. Strategic management. Oxford University Press

See on põhimõtteline erinevus. Strateegia ei ole olemasolevate suundumuste võimalikult täpne pikendamine tulevikku. Strateegia on valikute kogum, mille abil ettevõte püüab tulevikku enda jaoks kasulikuks muuta.

Andmed võivad näidata, mida kliendid seni ostsid, millised turud kasvasid või millised konkurentide lahendused osutusid edukaks. Kuid strateegiline otsus võib seisneda just selles, et ettevõte ei jätka senisel kursil.

Ta võib luua uue tootekategooria, muuta ärimudelit, loobuda kasumlikust tegevusest või hakata kujundama nõudlust, mida praegustes andmetes veel näha ei ole.

Tehisintellekt võib selliseid võimalusi kirjeldada ja nende mõju hinnata. Kuid tal pole ambitsiooni ega tahet ühtegi neist võimalustest teoks teha. Lühidalt, AI-l on sinu tulevikust sügavalt savi.

3. Hea küsimus ei asenda otsustusvõimet

Arvatakse, et piisavalt oskusliku küsimuse abil saab tehisintellektilt kätte ka hea strateegia.
Ei saa – vähemalt mitte valmis otsusena. Aasta alguse eksperiment näitas seda kujukalt.

Tehisintellekt võib pakkuda alternatiive, vaidlustada eeldusi, leida vastuolusid ja koostada veenvalt kõlava tegevuskava. Ta võib isegi pakkuda ebatavalisi lahendusi. Probleem ei ole selles, et mudel suudaks esitada üksnes keskmisi või tavapäraseid ideid.

Probleem on selles, et ideede väljapakkumine ei ole veel otsustamine. Ka inimajurünnakutel genereeritakse palju ideid, see ei tähenda, et need veel mõistlikud oleks.

Strateegiline otsustusvõime tähendab suutlikkust hinnata korraga asjaolusid, mida ei saa täielikult andmeteks teisendada:

• mis on tegelikult oluline;
• milliseid oletusi võib usaldada;
• milline risk on vastuvõetav;
• mida organisatsioon päriselt suudab;
• millistest võimalustest tuleb loobuda;
• kui kauaks jätkub juhtidel ja omanikel kannatust;
• milliste tagajärgede eest ollakse valmis vastutama.

Tehisintellekt aitab neid küsimusi läbi mõelda. Vastust aga ei saa talle delegeerida.

4. Konkurentsieelis ei sünni enamuse kopeerimisest

Kui kõigil ettevõtetel on kasutada samad andmed, samad juhtimismudelid ja üha enam ka samad tehisintellekti tööriistad, muutuvad nende soovitused paratamatult sarnaseks. Üldtuntud tõde strateegiast – kõige hukatuslikum strateegia on võistelda konkurentidega samades konkurentsieelistes, see viib vältimatult hinnasõtta (loe lisaks siit: Kuhu viivad AI-strateegiad: eristumisse või hinnasõtta?). Best practice aitab vältida halbu otsuseid, aga selle abil konkurenti ei võida.

See ei tähenda, et võidustrateegia peab alati olema pöörane või kõigile arusaamatult vastuvoolu. Enamik tavatuid ideid ei ole geniaalsed, vaid lihtsalt halvad. Geniaalsus ja idiootsus on keskmisest väga kaugel ja raske on neil vahet teha.

Konkurentsieelis tekib siis, kui ettevõttel on teistest erinev, kuid põhjendatud arusaam turust, klientidest ja oma võimalustest ning ta julgeb sellele arusaamale keskenduda. Tehisintellekt võib aidata leida nõrku signaale, vastuolusid ja tähelepanuta jäänud võimalusi. Kuid inimene peab otsustama, kas tegemist on väärtusliku taipamise või lihtsalt „huvitava” mõttega.

Ja veel olulisem: inimene peab otsustama, kas sellele tasub panustada ettevõtte raha, aeg ja maine.

5. Strateegia muutub tegelikuks alles elluviimisel

Strateegiad ei jää enamasti ellu viimata seetõttu, et analüüs oli puudulik või slaidid halvasti koostatud. Need takerduvad, sest inimesed ei usu valikutesse (loe lisaks siit: Hambaharja sündroom strateegia loomisel), ei taha millestki loobuda või ei suuda erinevaid huve ühendada.

Strateegia tähendab peaaegu alati ebamugavaid valikuid:

• ühele tegevusele tuleb öelda „jah“ ja mitmele teisele „ei“;
• ressursid tuleb ümber jagada;
• senised mõõdikud ja vastutusalad muutuvad;
• osa inimesi võidab ja osa kaotab;
• tulemused võivad saabuda alles pärast pikka kahltuste ja ebakindluse perioodi.

Tehisintellekt võib koostada tegevuskava, selgitada otsuse loogikat ja jälgida täitmist. Kuid ta ei saa luua vastastikust usaldust, lahendada tegelikke võimukonflikte ega võtta vastutust tagajärgede eest.

Strateegia elluviimiseks on vaja otsustusõigust, eestvedamist ja inimeste valmisolekut kaasa tulla. Valmisolekut ei saa osta, strateegiat ei saa müüa. Usk ja pühendumine Strateegiale tuleb läbi arutelude, tähenduse loomise ja kokkulepete. Parim meetod selle saavutamiseks on ühine strateegiapäev (vaata täpsemalt, miks strateegiapäev vajab juhti ning mis on strateegiapäeva juhi rollid ja ülesanded)

Millise strateegia konsultandi võib tehisintellekt siiski töötuks jätta?

Kui konsultandi töö seisneb peamiselt info kogumises, tuttavate mudelite rakendamises, üldiste soovituste koostamises ja PowerPointi vormistamises, siis suur osa sellest tööst on juba automatiseeritud.

Tehisintellekt muudab odavamaks ja kiiremaks:

• turu- ja konkurentsianalüüsi;
• info sünteesimise;
• stsenaariumide loomise;
• hüpoteeside kontrollimise;
• strateegiliste alternatiivide võrdlemise;
• tegevuskavade ja mõõdikute koostamise.

Strateegi (olgu see siis majasisene või väline) väärtus muutub (vähemasti minu arvates) palju olulisemaks olukordades, kus tuleb sõnastada tegelik (mitte näiv) probleem, panna lauale ebamugavad faktid, lahendada sisulisi eriarvamusi, teha valusaid valikuid ja luua nende elluviimiseks vajalik pühendumus.

Seetõttu ei ole õige väita, et tehisintellekt ei asenda strateege. Ta asendab osa strateegide tööst.

Ihaldusväärse tuleviku valimist, kaasamist, pühendumuse loomist ja vastutuse võtmist  ei saa AI-le  üle anda. Sihtkoha valimine, rooli keeramine ja vastutuse võtmine jäävad inimese ülesandeks.

Vähemasti lähemas tulevikus.

Joonis 3. AI ja strateegia konsultant

Millise osa sinu ettevõtte strateegiaprotsessist annaksid täna AI kätte? Ja milline osa peab kindlasti jääma inimese otsustada?

Kui tahad rääkida, milline osa sinu ettevõtte strateegiatööst võiks AI toel kiiremaks muutuda ja milline osa vajab endiselt ühist otsustamist, võta ühendust.

💬 Küsimused?
Kirjuta mulle otse LinkedInis või kommenteeri LinkedIni postituses.

—

📥 Kui see lugu sind kõnetas, telli uudiskiri, milles jagan soovitusi ja võtteid strateegia loomise ja elluviimise kohta AI ajastul. Ilmub ca 1× nädalas.

👉 Uudiskiri: Tellin uudiskirja