Tehisintellekt muudab suure osa strateegiakonsultandi tööst kiiremaks ja odavamaks, aga valikuid, pühendumust ja vastutust ei saa talle üle anda
Indrek Saul – Strateegiakonsultant
Selle artikli lugemiseks kulub sul umbes 8 minutit.
Osaliselt. Tehisintellekt teeb strateegiatöö analüüsi, kokkuvõtted ja variandid kiiremaks ning odavamaks, kuid ei vali ettevõtte tulevikku, ei loo tiimis pühendumust ega võta vastutust. Strateegiakonsultant Indrek Saul testis 2026. aasta alguses #StrateegAI eksperimendis, kuidas Claude, ChatGPT ja Gemini koostavad nelja traktoribrändi eristumisstrateegiad: brände Eestis esindavate ettevõtete tegevjuhtide hinnangul ei pakkunud ükski neist midagi uut. Strateegiamõtleja Roger Martin hindab, et AI teeb kiiremini ja odavamalt ära vähemalt 50% praegusest strateegiatööst, kuid ainulaadseid uusi lahendusi luua ei suuda.
Tehisintellekt ei asenda strateege. Ta asendab osa strateegide tööst ja see osa on suurem, kui enamik arvab.
George Paras avaldas LinkedInis Roger Martini (Where to play, how to win metoodika autor) postituse, mille mõte on järgmine:
„Kõik andmed pärinevad minevikust, strateegia käsitleb aga tulevikku. Seetõttu olevat ekslik arvata, et ChatGPT-le või Claude’ile õigete küsimuste esitamisest piisab läbimurdelise strateegia loomiseks. Suured keelemudelid ei leiuta midagi uut, vaid agregeerivad olemasolevat infot.“
Martin on sama mõtet pikemalt selgitanud oma artiklis „Will Artificial Intelligence Eradicate Practitioners of Strategy?“ (Medium, 24.03.2025). Tema sõnul otsib keelemudel olemasolevast teadmisest kõige sagedasemat (ingl mode-seeking) ega suuda seetõttu luua ainulaadseid uusi lahendusi. Pealkirjas esitatud küsimusele vastab ta „jah ja ei“: AI võtab üle paljud strateegiatöö ülesanded, kuid strateeg, kes oskab küsida, rakendada üldist teadmist oma olukorrale ja luua uusi lahendusi, jääb vajalikuks.
Leiutamise teemal olen varemgi sõna võtnud ja olen nõus, et keelemudelid valdavalt ei leiuta uusi asju. Mõned erandid välja arvatud, näiteks matemaatikale spetsialiseeritud mudelid oskavad tõestada teoreeme ja teoreemi tõestuse võib lugeda uueks teadmiseks. Samas jääb lahtiseks küsimus, kas uus idee on teoreem või selle tõestus. Näiteks äsja laineid löönud Navier-Stokes’i teoreemi tõestus räägib maakeeli sellest, kas vedelik võib voolamisel teatud tingimustel muutuda mitte-vedelikuks.
Joonis 1. Navier-Stokes’i vedeliku voolamise matemaatiline visualiseering, mis näitab aksiaalset venitust ja sissepoole spiraliseerumist
Aasta alguses tegin eksperimendi, kus lasin kolmel LLM-il koostada nelja konkureeriva traktoribrändi jaoks eristumise strateegiad (loe tulemustest siit: Claude vs ChatGPT vs Gemini – kes võitis?). Valideerisin töö tulemused brände Eestis esindavate ettevõtete tegevjuhtidega. Lühidalt – midagi uut LLM-id välja ei pakkunud ja enamik väljapakutust oli hügieen, mitte eristumine.
Küsimus sellest, kas tehisintellekt jätab strateegiakonsultandi töötuks, on minu jaoks mõnes mõttes elu ja surma küsimus. Kas peaks hakkama uut ametit õppima? Mida ja kuidas AI strateegia töös muudab? Fakt, et muudab palju, küsimus jääb, kui palju ja mida. Täna ei kujuta ma oma tööd ilma AI toeta enam ettegi.
Esimene väide Martinilt äratas kohe minu tähelepanu.
1. AI ei asenda inimest, kuna toetub mineviku andmetele
No tere talv – kogu teadus tugineb minevikuandmetele, täpsemalt, mineviku andmete põhjal koostatud maailma mõistmist aitavatele mudelitele. Mida me mudelite kohta peame teadma, sõnastas elegantselt kuulus briti statistik George Box juba 1976. aastal:
„Kõik mudelid on valed, kuid mõned mudelid on kasulikud“
Joonis 2. George Box
Ka strateegi kogemused, teadmised, mudelid, analoogiad ja intuitsioon on kujunenud minevikus. Tulevikust ei ole andmeid ei inimesel ega masinal.
Erinevus ei seisne selles, et tehisintellekt vaatab minevikku, inimene aga kuidagi tulevikku. Mõlemad kasutavad minevikus kogutud teavet (analüüs), et kujundada oletusi (süntees) selle kohta, mis võib edasi juhtuda.
Vahe tuleb sisse järgmises sammus. Tehisintellekt suudab välgukiirusel analüüsida kujuteldamatus mahus seniseid arenguid, leida mustreid, koostada prognoose ja sünteesida võimalikke tulevikustsenaariume. Kuid siinkohal ta ei saa iseseisvalt otsustada, millist tulevikku ettevõte tahab luua ega mille nimel ollakse valmis riskima.
2. Strateegia ei ole tuleviku ennustamine
Prognoos (AI) ütleb, mis võib juhtuma hakata?
Strateeg küsib: mida me tahame juhtuma panna?
Siinkohal on kasulik üle korrata strateegia definitsioon, mida ma juba aastaid kasutan.
Strateegia on ideed ja tegevused tuleviku loomiseks ja kindlustamiseks.
Macmillan, Tampoe. 2001. Strategic management. Oxford University Press
See on põhimõtteline erinevus. Strateegia ei ole olemasolevate suundumuste võimalikult täpne pikendamine tulevikku. Strateegia on valikute kogum, mille abil ettevõte püüab tulevikku enda jaoks kasulikuks muuta.
Andmed võivad näidata, mida kliendid seni ostsid, millised turud kasvasid või millised konkurentide lahendused osutusid edukaks. Kuid strateegiline otsus võib seisneda just selles, et ettevõte ei jätka senisel kursil.
Ta võib luua uue tootekategooria, muuta ärimudelit, loobuda kasumlikust tegevusest või hakata kujundama nõudlust, mida praegustes andmetes veel näha ei ole.
Tehisintellekt võib selliseid võimalusi kirjeldada ja nende mõju hinnata. Kuid tal pole ambitsiooni ega tahet ühtegi neist võimalustest teoks teha. Lühidalt, AI-l on sinu tulevikust sügavalt savi.
3. Hea küsimus ei asenda otsustusvõimet
Arvatakse, et piisavalt oskusliku küsimuse abil saab tehisintellektilt kätte ka hea strateegia.
Ei saa – vähemalt mitte valmis otsusena. Aasta alguse eksperiment näitas seda kujukalt.
Tehisintellekt võib pakkuda alternatiive, vaidlustada eeldusi, leida vastuolusid ja koostada veenvalt kõlava tegevuskava. Ta võib isegi pakkuda ebatavalisi lahendusi. Probleem ei ole selles, et mudel suudaks esitada üksnes keskmisi või tavapäraseid ideid.
Probleem on selles, et ideede väljapakkumine ei ole veel otsustamine. Ka inimajurünnakutel genereeritakse palju ideid, see ei tähenda, et need veel mõistlikud oleks.
Õlut võib juua ka piimaga, aga see ei tähenda veel, et see oleks hea idee.
Strateegiline otsustusvõime tähendab suutlikkust hinnata korraga asjaolusid, mida ei saa täielikult andmeteks teisendada:
- mis on tegelikult oluline;
- milliseid oletusi võib usaldada;
- milline risk on vastuvõetav;
- mida organisatsioon päriselt suudab;
- millistest võimalustest tuleb loobuda;
- kui kauaks jätkub juhtidel ja omanikel kannatust;
- milliste tagajärgede eest ollakse valmis vastutama.
Tehisintellekt aitab neid küsimusi läbi mõelda. Vastust aga ei saa talle delegeerida.
4. Konkurentsieelis ei sünni enamuse kopeerimisest
Kui kõigil ettevõtetel on kasutada samad andmed, samad juhtimismudelid ja üha enam ka samad tehisintellekti tööriistad, muutuvad nende soovitused paratamatult sarnaseks. Üldtuntud tõde strateegiast – kõige hukatuslikum strateegia on võistelda konkurentidega samades konkurentsieelistes, see viib vältimatult hinnasõtta (loe lisaks siit: Kuhu viivad AI-strateegiad: eristumisse või hinnasõtta?). Best practice aitab vältida halbu otsuseid, aga selle abil konkurenti ei võida.
See ei tähenda, et võidustrateegia peab alati olema pöörane või kõigile arusaamatult vastuvoolu. Enamik tavatuid ideid ei ole geniaalsed, vaid lihtsalt halvad. Geniaalsus ja idiootsus on keskmisest väga kaugel ja raske on neil vahet teha.
Konkurentsieelis tekib siis, kui ettevõttel on teistest erinev, kuid põhjendatud arusaam turust, klientidest ja oma võimalustest ning ta julgeb sellele arusaamale keskenduda. Tehisintellekt võib aidata leida nõrku signaale, vastuolusid ja tähelepanuta jäänud võimalusi. Kuid inimene peab otsustama, kas tegemist on väärtusliku taipamise või lihtsalt „huvitava” mõttega.
Ja veel olulisem: inimene peab otsustama, kas sellele tasub panustada ettevõtte raha, aeg ja maine.
5. Strateegia muutub tegelikuks alles elluviimisel
Strateegiad ei jää enamasti ellu viimata seetõttu, et analüüs oli puudulik või slaidid halvasti koostatud. Need takerduvad, sest inimesed ei usu valikutesse (loe lisaks siit: Hambaharja sündroom strateegia loomisel), ei taha millestki loobuda või ei suuda erinevaid huve ühendada.
Strateegia tähendab peaaegu alati ebamugavaid valikuid:
- ühele tegevusele tuleb öelda „jah“ ja mitmele teisele „ei“;
- ressursid tuleb ümber jagada;
- senised mõõdikud ja vastutusalad muutuvad;
- osa inimesi võidab ja osa kaotab;
- tulemused võivad saabuda alles pärast pikka kahtluste ja ebakindluse perioodi.
Tehisintellekt võib koostada tegevuskava, selgitada otsuse loogikat ja jälgida täitmist. Kuid ta ei saa luua vastastikust usaldust, lahendada tegelikke võimukonflikte ega võtta vastutust tagajärgede eest.
Strateegia elluviimiseks on vaja otsustusõigust, eestvedamist ja inimeste valmisolekut kaasa tulla. Valmisolekut ei saa osta, strateegiat ei saa müüa. Usk ja pühendumine strateegiale tuleb läbi arutelude, tähenduse loomise ja kokkulepete. Parim meetod selle saavutamiseks on ühine strateegiapäev (vaata täpsemalt, miks strateegiapäev vajab juhti ning mis on strateegiapäeva juhi rollid ja ülesanded)
Milliseid strateegiatöid AI juba teeb ja milliseid mitte?
AI teeb hästi tööd, mis põhineb olemasoleval infol. Inimese kätte jäävad valikud, kaasamine ja vastutus.
| Töö | AI teeb | Inimene teeb |
|---|---|---|
| Turu- ja konkurentsianalüüs | kogub ja võtab kokku info, leiab mustreid | otsustab, mis on tegelikult oluline ja milliseid oletusi usaldada |
| Stsenaariumid ja alternatiivid | koostab variandid ja prognoosid minevikuandmete põhjal | valib tuleviku, mida ettevõte tahab luua, ning riski, mida ollakse valmis võtma |
| Eristumine | pakub levinud ideid, sageli hügieeni, mitte eristumist | leiab teistest erineva, kuid põhjendatud arusaama turust ja klientidest |
| Strateegiapäev | salvestab arutelud, teeb kõnetuvastuse ja kokkuvõtted | juhib arutelu, lahendab eriarvamused ja loob pühendumuse |
| Tegevuskava ja mõõdikud | koostab mustandi ja aitab jälgida täitmist | jagab ressursid ümber, määrab vastutajad ja vastutab tagajärgede eest |
| AI projektide valik | arvutab kulu- ja kasustsenaariumid | otsustab, mis toetab strateegiat ja mida jätta tegemata |
Seda kinnitavad ka 2026. aasta uuringud. Ajakirjas Harvard Business Review avaldatud uuringus „Researchers Asked LLMs for Strategic Advice. They Got ‘Trendslop’ in Return“ (Romasanta, Thomas ja Levina, 16.03.2026) valisid juhtivad keelemudelid tuhandetes simulatsioonides peaaegu alati samad moodsad strateegiad, olenemata ettevõtte olukorrast. Autorid nimetavad seda nähtust ingliskeelse terminiga strategy trendslop. Sama nägin traktoribrändide testis: enamik AI pakutust oli hügieen, mitte eristumine.
Inimese tasandil on AI kasu selge, ettevõtte tasandil veel mitte. McKinsey küsitluses „The state of AI“ (25.08.2026, 1 719 vastajat 97 riigist) ütles 80% vastajatest, et AI on tõstnud nende isiklikku tootlikkust, kuid ainult 37% sõnul on AI suurendanud ettevõtte ärikasumit (EBIT). BCG Applied AI Index 2026 järgi (30.09.2026, 1 330 juhti) loob AI-ga märkimisväärset väärtust ligi pool ettevõtetest, aga selgelt ees on vaid 7,5% (2025. aasta uuringus 5%). Seepärast tasub iga AI algatust hinnata äristrateegia vaatest (vaata: AI projektide tasuvus ja prioriseerimine).
Millise strateegiakonsultandi võib tehisintellekt siiski töötuks jätta?
Kui konsultandi töö seisneb peamiselt info kogumises, tuttavate mudelite rakendamises, üldiste soovituste koostamises ja PowerPointi vormistamises, siis suur osa sellest tööst on juba automatiseeritud.
Tehisintellekt muudab odavamaks ja kiiremaks:
- turu- ja konkurentsianalüüsi;
- info sünteesimise;
- stsenaariumide loomise;
- hüpoteeside kontrollimise;
- strateegiliste alternatiivide võrdlemise;
- tegevuskavade ja mõõdikute koostamise.
Strateegi (olgu see siis majasisene või väline) väärtus muutub (vähemasti minu arvates) palju olulisemaks olukordades, kus tuleb sõnastada tegelik (mitte näiv) probleem, panna lauale ebamugavad faktid, lahendada sisulisi eriarvamusi, teha valusaid valikuid ja luua nende elluviimiseks vajalik pühendumus.
Seetõttu ei ole õige väita, et tehisintellekt ei asenda strateege. Ta asendab osa strateegide tööst.
Ihaldusväärse tuleviku valimist, kaasamist, pühendumuse loomist ja vastutuse võtmist ei saa AI-le üle anda. Sihtkoha valimine, rooli keeramine ja vastutuse võtmine jäävad inimese ülesandeks.
Vähemasti lähemas tulevikus.
Joonis 3. AI ja strateegiakonsultant
Millise osa sinu ettevõtte strateegiaprotsessist annaksid täna AI kätte? Ja milline osa peab kindlasti jääma inimese otsustada?
Kui tahad rääkida, milline osa sinu ettevõtte strateegiatööst võiks AI toel kiiremaks muutuda ja milline osa vajab endiselt ühist otsustamist, võta ühendust.
Kui tahad teada, millised AI algatused sinu ettevõttes end ära tasuvad, vaata: AI projektide tasuvus ja prioriseerimine.
Korduma kippuvad küsimused
Osaliselt. AI teeb analüüsi, kokkuvõtted ja variandid kiiremaks ja odavamaks — Roger Martini hinnangul vähemalt poole praegusest strateegiatööst. Valikuid, pühendumust ja vastutust ei saa AI-le üle anda, seega on strateegiakonsultandi roll juhtida protsessi ja kujundada otsuseid koos juhtkonnaga.
AI-d tasub kasutada ettevalmistuses turu- ja konkurentsianalüüsiks ning alternatiivide koostamiseks, päeva ajal arutelude salvestamiseks ja kõnetuvastuseks ning pärast päeva otsuste ja tegevuskava dokumenteerimiseks. Otsused teevad juhtkond ja võtmeisikud ise — AI ei loo pühendumust, mida strateegia elluviimiseks vaja on.
Strateegiakonsultant Indrek Saul hindab AI algatusi 4K-testiga — kasu, kiirus, kulu ja kindlus — ning aitab valida 2–3 kõige väärtuslikumat. Ta ei müü tarkvara ega juurutust, seega võib hinnang olla ka „mitte praegu“. Vaata: AI projektide tasuvus ja prioriseerimine.
Tavaliselt mitte. Vaja on äristrateegiat, mis ütleb, kus te kasvate ja kuidas võidate, ning otsust, millised AI algatused seda toetavad. AI on vahend, mitte eesmärk.
Autorist. Indrek Saul on Eesti strateegiakonsultant, kes juhib ettevõtte strateegiatööd kasvuvõimaluste leidmisest elluviimise kavani. Strateegiapäeval toob ta juhtkonna ja võtmeisikud ühiste otsusteni — nädalatega, mitte kuudega. Loe lähemalt: Minust · AI projektide tasuvus ja prioriseerimine
💬 Küsimused?
Kirjuta mulle otse LinkedInis või kommenteeri LinkedIni postituses.
—
📥 Kui see lugu sind kõnetas, telli uudiskiri, milles jagan soovitusi ja võtteid strateegia loomise ja elluviimise kohta AI ajastul. Ilmub ca 1× nädalas.
👉 Uudiskiri: Tellin uudiskirja