Indrek Saul – Kasvustrateegia coach
Selle artikli lugemiseks kulub sul vaid 5 minutit.

Ahoi kriisijälgijad,

Kõik mu head sõbrad ja tuttavad, keda viimasel ajal näost-näkku olen kohanud, küsivad, millal järgmine kriisiülevaade tuleb.

Olen jätkuvalt kriisil silma peal hoidnud ja palju põnevat on silma jäänud. Kõige olulisem – parimat praktilist strateegilise juhtimise kursust, nagu praegune kriis, annab välja mõelda. Proovile on pandud ettevõtete finantstervis, konkurentsivõime, otsustusvõimekus, julgus, ambitsioonid ja tulevik.

Mis siis vahepeal juhtunud on?

Suvel, kui meedias valitses sügav hapukurgihooaeg, lahvatasid Tartus mitmed nakkuskolded. Napilt oleks juba üleriigiline komandanditund kehtestatud, aga näe, otsustajatel jätkus kainet mõistust ja külma kõhtu sellele tungile vastu panna.

indrek saul kasvucoach strateegiline juhtimine

Müstilise reisikeelu piirarvu vaidlus

Kõva vaidlus on käinud selle üle, millal lugeda mingit piirkonda kriitiliseks. Kui mäletate, siis alustati 10 piirimailt, vaikselt nihutati seda ülespoole ja ennäe, ka 50 või isegi 100 ei ole enam probleem. Kui strateegiline juhtimine appi võtta ja küsida, miks me just seda KPI, mõõdikut jälgime, siis mina jään küll nõutuks.

Niisiis, Eestis on 14 päeva keskmine hetkel umbes 40 diagnoosi 100 000 inimese kohta. Kui ma oleksin Soome kriisijuht, mida ma selle tarkusega peale hakkan? Ma tahaks teada, kui tõenäoline on, et keegi Eestist viiruse Soome toob. Septembris vedas Tallink 243 tuhat reisijat, st ca 122 tuhat inimest Eestist Soome. Aga mitu nendest võiks kanda viirust? Terviseameti lehelt ei leia kuskilt infot selle kohta, mitu aktiivset haigusjuhtumit meil hetkel on. Seega tuleb endal veidi nuputada.

Kui 14 päeva keskmine haigestumus 100 000 inimese kohta on 40, siis kogu Eestis, kus elanikke on 1,3 miljonit, on nakatunuid 40 * 1 300 000 / 100 000 = 520 inimest. Võime ka teistpidi arvutada, haigustunuid on 40 / 100 000 kohta , mis on sama, mis 1 haigestunu 2 500 inimese kohta. Tallink vedas iga päev Soome 122 000 / 30 = 4066 inimest, kellest, eeldades, et nakatanud liiguvad vabalt ringi, slh sõidavad keskmise sagedusega Soome poole, oli iga päev laevas keskmiselt 1-2 haigestunut eestlast. Kuu aja jooksul 49 haiget.

Aga oot, need 560 olid ju positiivse testi andnud! Kui mitu positiivse testi andnut tegelikult võtab ette Soome reisi? Oletame, et ainult Harjumaa elanikud. Pooled diagnoosid on Harjumaalt, seega reisib kuu jooksul Soome 25 haiget. Kui kõik haiged vabalt ringi liiguvad. Oletame, et 9 haiget 10st on siiski vastutustundlikud ja vaid 10% nendest käis haiguse ajal Soomes (väga julge oletus), saame 2-3 haiget ühe kuu jooksul Soome laeva. Ja samal ajal on Soomes ca 2500 haiget. Ehk Eesti panus on 0,1%.

Kuidas selle 0,1% kinnikeeramine küll Soome kriisi leevendab, jääb mulle mõistatuseks . Ok, äkki teistpidi töötab? Kui Soome poolt siia tuleb ca 5 korda rohkem haigeid (sama haigestumuse tase, aga 5 korda suurem elanikkond) ehk 13 haiget meie 520-le lisaks, see on ca 2,5%.

Mida sellest järeldada? Soome-Eesti vahelisel reisikeelul oleks mõtet, kui haigete osakaal oleks 10-20%. Ehk siis Eestis oleks haigestumus mitte 40 aga 4000.

Tegelikult ei tea keegi, kas ja kui palju haigeid riikide vahel liigub. Keskmine diagnooside arv 14 päeva kohta on küll lihtne mõõta, aga selle mõõdiku väärtus kriisi leevendamiseks enam kui küsitav. Umbes sama, nagu peaarst korraldaks ravi haigete keskmise kehatemperatuuri järgi.

Terviseametil kontroll käpas

Märtsis sai päris mitu korda kirjutatud Aasia riikide kogemusest ja strateegiast varasemate SARS ja MERS puhangute ohjeldamiseks. Näiteks Lõuna-Korea strateegiline kriisi juhtimine tugines peamiselt ühel kriitilisel eduteguril, test-trace-isolate. Sellega hoiti kevadel COVID kenasti kontrolli all. Heameel on tõdeda, et Eesti Terviseameti strateegiline kriisi juhtimine on nüüd sama relva kasutusele võtnud. Ja nagu näha, väga edukalt. Paraku pole HOIA äpist eriti tolku, aga sama (negatiivne) kogemus on enamusel maailma riikidel. Seda lihtsalt ei laadita piisavalt alla.

Mis on kriisi strateegilise juhtimise suur eesmärk, visioon?

Heakene küll, Terviseametil on kriis ohjamine kenasti käpas, aga mis on selle tegevuse suur eesmärk? Kuidas hinnata, kas kriisi strateegiline juhtimine on eeskujulik või kesine? Jah, diagnooside arv päevas langeb juba mitu nädalat. Haiglates paanikat pole, haiglaravi vajajate arv väike, ICU patsientide arv veel väiksem, surnuid alates 20. juulist 4. Mis puutub tervisekriisi strateegilist juhtimist, siis hinne on „väga hea“. Aga mis ikkagi on siis kriisi juhtimise eesmärk?

Kõrvalt vaadates näib, et püütakse saavutada „null koroonasurma“. Olgu, miks mitte. Jätame korraks kõrvale tõsiasjad, et see läheb meile maksma miljardeid, et 13 000 inimest on töö kaotanud, et ühiskond tervikuna on kõvasti vaesemaks jäänud. Vaatame surmasid ja suremist laiemalt.

Teaduses on üks tore võte, mille abil mingi väite, põhimõtte või meetodi loogikat kontrollida, reductio ad absurdum, ehk absurdini vähendamine/suurendamine. Seega, kui COVID tervisekriisi juhtimise eesmärk on „null surma koroona läbi“, siis sama loogikaga peaks olema kogu tervishoiu süsteemi strateegilise juhtimise eesmärk „null surma, mistahes haiguse läbi“.

Aga oot, meil on ju veel surmasid õnnetuste läbi, uppumiste, sissepõlemiste, mürgistuste, liiklussurmade. Miks need surmad on aktsepteeritavad, aga koroonasurmad ei ole?

Suures pildis on COVID surma põhjustajana tühine putukas

Weforum avaldas mõni aeg tagasi põhjaliku ülevaate erinevatest surmapõhjustest ja nende mõjust majandusele. Südamehaigustesse sureb maailmas igal aastal 17 miljonit inimest. Diabeeti 1,3 miljonit, liikluses 1,2 miljonit, AIDSi ligi miljon. Neid surmasid saaks ju kõiki vältida. Ilmselt väiksema kuluga kui koroonaviirust. Aga meediast me ei kuule ega näe ühtegi diabeedi või infarktisurma. Keegi ei loe iga päev ette, mitu inimest eile infarkti suri. Eelmisel aastal suri Eestis 7821 inimest kõrgvererõhktõve tõttu. Kakskümmend üks inimest iga päev. Ei mingit kriisijuhtimist, ühtegi härra Popovi ei ole võitlemas meie vanurite südamete ja veresoonte tervise eest. Ei ole mingit kurba statistikat uudistes.

Sellised me oleme, targad inimloomad.

Kuidas siis kriisiga läheb?

Irja Lutsar märkis mõni päev tagasi, et kriis hakkab ehk taanduma. No mis ta tühi taandub, kriisi haripunktist on juba 2 nädalat möödas. Palun vaata alumisel joonisel punast punktiirjoont. See keskmistab nädala ebaühtlused, nagu näiteks nädalavahetusel tehtavate testide ilmumise statistikasse nädala keskel. 

Murdepunkt, kust edasi keskmine on kiiresti langenud, oli 1. oktoobril, täpselt 2 nädalat tagasi. Nädal hiljem oli sama näitaja vajunud juba ülemisest veapiirist allapoole ja sealt edasi on pole ükski päevane diagnooside arv veapiiri ületanud. See tähendab, et on toimunud statistiliselt ebaoluline kõikumine. Kuna samal ajal 7 päeva keskmine järjekindlalt langeb ja järgmisel nädalal on juba alla pikaajalise libiseva keskmise, võime lugeda selleks korraks tervisekriisi jälle lõppenuks.

Kuidas majandusel läheb?

Üllatavalt hästi. Töötus meie ekspordipartnerite juures küll kasvab jätkuvalt, aga meeleolud on positiivsed ja juhtide ootused majanduse väljavaadetele on taastumas kriisieelsele ajale, täpsem info ja graafikud siin. Impordipartnerite juures on töötus hakanud langema. Tarbijate kindlustunne kasvab, kuigi pole kriisieelsele tasemele taastunud. See tähendab, et majanduskriis veel läbi pole. Eesti ja Läti tarbijad paistavad endiselt Euroopas silma eriti musta tulevikunägemusega. Selle põhjuseid pole vaja kaugelt otsida – poliitikud, kes jätkuvalt kriisiga hirmutavad ja meedia, mis seda hirmu laiali kannab.

Millal see jama läbi saab?

Üks meem, mis ringi liigub, vastab tabavalt: „Ega ma poliitik ole, et tean, millal kriis läbi saab“. Ei ole välistatud, et „külmetushaiguste“ perioodil saab kroonviirus taas tuult tiibadesse, aga Terviseamet on sügisest puhangut väga hästi ohjes hoidnud ja küllap hoiab edaspidigi. Iseküsimus, kas nii tublisti peaks. Äkki vajaks teised surmapõhjused ka sellist tähelepanu. Või siis tuleks teadvustada, et meditsiin ja teadus ei ole kõikvõimsad ega suuda meie elu lõpmatuseni pikendada. Maksumaksjad ei jaksa ega peagi päev-päeva haaval iga elunatukest pikendama. Surm on paratamatu, nagu taoistid tõdevad „death happens“.

Ettevaatlikud uudised vaktsiinirindelt räägivad, et esimesed doosid on juba aasta lõpus saadaval, aga samas pole kindel, kas ikka on. Pigem on järgmisel suvel igaühel võimalus ennast vaktsineerida.

Aga seniks, nagu ikka, püsigem rõõmsad ja terved!

Hakkas huvitav?
Loe siit lisaks selle kohta, kes ma olen ja mida ma teen.


Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti:

Indrek Saul
Kasvustrateegia coach


Anna mulle kaks päeva aega ning ma aitan sinu ettevõtte käibe 2 korda kiiremini kasvama panna.


Siit leiad kasulikku lugemist