Kööginoaga kirurgiat ei tee, nüridest tööriistadest koroonakriisi juhtimisel

Indrek Saul – Kasvustrateeg
Selle artikli lugemiseks kulub sul vaid 5 minutit.

Ma olen kasvustrateeg. Aitan ettevõtetel leida ja teostada strateegilisi kasvuvõimalusi. Tervisekriisi strateegiline juhtimine allub täpselt samasugustele reeglitele, nagu ettevõtte kasvustrateegia, ainult soovitava kasvu suund on vastupidine. Ettevõtted soovivad positiivset, tervisekriisi juhid negatiivset kasvu.

Neljapäeval teatas ametist lahkuv peaminister, et valitsus tahab kehtestada 13 maakonna söögikohtadele ja spaadele lisapiirangud. Reedel sekundeeris sotsiaalminister Kiik, et „Oli teadusnõukogu ettepanek valitsusele kaalumiseks, kas piiranguid ei peaks üle maakondade piirkondade vahelise liikumise vähendamiseks ühtlustama“. Samas pressiteates tõdes Kiik, et nakatumised näitavad stabiliseerumise trendi.

Isegi tervisekriisi detaile ja tagamaid mitteteadvat inimest peaks see jutt panema kulmu kergitama. Nakatumine stabiliseerub, keerame teistele maakondadele piiranguid juurde!? Olukorraga täpsemalt kursis olijale on see info veel veidram. Senine päevaste nakatumiste rekord oli 6. jaanuaril. Sealt alates on nakatumine stabiilselt langenud, keskmiselt 2% päevas. Kuid ametlikud teadaanded on vastuolulised. Keegi ütleb, et epideemia pole stabiliseerunud, keegi, et on näha aeglustumise märke, keegi, et siin või seal maakonnas on „olukord tõsine“.

Eile arutati Narvas, et tuleks jälle koolid distantsõppele saata, sest nakatumine kasvab. Kuidas tavaline inimene peaks selles info virvarris orienteeruma? Tegelikult ei ole ju küsimus ainult tavalises inimeses. Kuidas ettevõtete juhid peaksid aru saama, mis tegelikult toimub, kuidas reageerima, millised tulevikuplaane tegema peale selle, et „istume, ootame“? Ja ilmselt veel olulisem küsimus – kuidas uus, ametisse astuv valitsus peaks kiiresti selles vastukäivas ja segases infotulvas orienteeruma ning õigeid otsuseid tegema!?

Proovime olukorrast aru saada ametliku infoallika, Terviseameti koroonakaardi abil. Mida me sealt leiame? Umbes kuuskümmend (!) arvnäitajat, 12 graafikut ja neli erinevat geoinfo kaarti. Mida me sealt ei leia? Näiteks seda, mis Narvas tegelikult nakatumistega toimub. Tegelikult puudub seal igasugune info selle kohta, kuidas maakondades on viimastel päevadel, nädalatel, kuudel läinud. On viimase 14 päeva haigestumus, halb mõõdik ja kehvas esituses. Halb sellepärast, et haigestumus on nakatumise tagajärg. Halb sellepärast, et selle mõõdiku järgi pole võimalik midagi mõistlikku ette võtta peale käte laiutamise.

Igasuguste mõõdikute konstrueerimisel on üks olulistest küsimustest „is it actionable“, ligikaudne eestikeelne vaste „kas selle alusel saab tegutseda“. Mida me teeme, kui 14 päeva keskmine hakkab tõusma? Saame teada, et viimase 14 päeva jooksul läks midagi valesti. Aga oot, seda näitab meile ju nakatumine? Oluliselt kiiremini, kui 14 päevaga. Kui nakatumine hakkab kasvama, saame teada, et oleme viis päeva tagasi midagi valesti teinud, sest nii pikk on selle viiruse keskmine peiteaeg. Ja vastupidi, kui langema, sama lugu, viis päeva tagasi hakkas mõjuma mingi asi, mida me õigesti tegime. Kahjuks töötab meie kriisijuhtimine nädalavahetustel poole koormusega, nii et 5 päevase keskmistamisega oleksime iga nädala alguses omadega täiesti metsas. Seega, 7 päeva libisevad keskmised peaksid olema parimad.

Vaatame, mida me epideemia kulgemise kohta enamat teada saaks, kui me kasutaks mitte 14, vaid 7 päeva keskmisi. Võte, mida ma kasutan, on lihtne – lasen Excelil arvutada valitud perioodi lineaarse trendijoone, y=ax+b, kus a väljendab trendijoone kallet ja b selle alguspunkti. Suhtarv a/b näitab, milline on perioodi langus või tõus protsentides ühe päeva kohta.

Mida arvud näitavad?

Alates kriisi tipust 6. jaanuaril kuni viimase pühapäevani 24. jaanuar on Eestis nakatumiste arv päevas langenud 2,1% päevas. Kriisikomisjon vaatab millegipärast 14 päevast perioodi. viimasel neljateistkümnel päeval enne 24. jaanuari on keskmine langus olnud 1,6%. Ja tõepoolest, mitmetes maakondades on tõus üldise languse taustal. Aga nüüd, kui võtame vähe teravama tööriista ja uurime, milline on üldine trend Eestis, näeme, et viimasel nädalal on nakatumiste arv langenud mitu korda kiiremini, koguni 6.7% päevas. Ja näiteks Tartumaal on tõus pööranud languseks.

Nende ja järgmiste vaadete koostamisel oli mulle abiks minu pikaajaline koostööpartner ärianalüüsi alal, tänane Statistikaameti tehnoloogiadirektor Andres Kukke, kes QlikSense’i abil (mille me koos 1997 aastal turule tõime) loetud minutitega minu tabelitest vajalikud visuaalid välja võlus. Sealt näete, millistes maakondades on nakatumine ja selle tõus probleemiks ja millistes on asjad juba väga hästi. Ja võite ka ise otsustada, kas on vaja üleriigilisi piiranguid suurendada või mitte.

Teadusnõukoda jälgib olukorda R kordajal põhineval mudelil ja graafikul. See on väga hea tööriist pikaajalise ennustuse tegemiseks aga täitsa nüri, kui on vaja vastata küsimusele „kuidas see nädal erineb eelmisest“. Krista Fischer ütles 25. jaanuaril, et Harjumaa nakatumiskordaja on 1, Tartumaal 1,2 ja Pärnumaa on selges kasvufaasis. Trendianalüüs näitab aga, et Harjumaa on alates 6. jaanuarist languses, viimasel nädalal isegi -8%, Tartumaa selle nädala trend oli 0% ja Pärnumaal -9%. Blogis on kõik täpsemalt näha.

Siinkohal teen veel ühe väikese kõrvalepõike analüütilise võimekuse teemasse. Terviseameti koroonakaart on koostatud ärianalüüsi tarkvara Tableau abil. Viimase peamine müügiargument on lihtne kasutatavus. Tõepoolest, selle abil saab igaüks lihtsa vaevaga genereerida graafikuid, kaarte mõõdikuid jms. Aga häda on selles, et igaühel ei ole analüütilist kompetentsi, oskust küsida õigeid küsimusi, esitada andmeid õiges vaates. Umbes sama seis, kui tavalisele töömehele anda lihtsalt kasutatavad tööriistad ja loota, et ta nende abil varasemast ilusama maja ehitab. Ja nii genereeritakse suurtes kogustes graafikuid, mis midagi ei kõnele ja mille järgi otsuseid teha ei saa. Sest õiged küsimused on esitamata, olulised mõõdikud määratlemata. Seda paraku tarkvara ei õpeta.

Vaatame algatuseks, kuidas on päevaste nakatumiste trend maakondades muutunud kolmel perioodil

alates kriisi tipust 6.01 kuni 24.01
viimasel 14 päeval kuni 24.01
viimasel 7 päeval kuni 24.01

Näeme, et viimase 7 päeva jooksul on trend olulisel määral muutunud. Ainus murelaps on Jõgevamaa, kõik teised maakonnad on languses.

Järgmisena tahab otsustaja kindlasti näha, kuidas Jõgevamaal on viimastel nädalatel trend muutunud. Paneme siis juba kõik maakonnad ühele graafikule

Näeme, et Jõgevamaal on nakatumiste arv kiirenevalt kasvamas, ei ole hea olukord. Aga! Vaadake kõiki teisi maakondasid, kõik on viimasel nädalal languses ja mitmetes maakondades on langus kiirenev. Väga hea! Kuna ühe graafiku peal on kõik jooned parajas puntras, siis üks võimalik viis kiire ja selge ülevaate saamiseks on visuaal nimega „Trellis“

Kõige kiiremini langeb nakatumine Hiiumaal ja siit tekib kohe küsimus, et kui suur see nakatumine seal siis on, kust kuhu langetakse. Paneme trendi ja nakatumise ühte graafikusse.

Näeme, et Hiiumaal on nakatumiste arv niigi väike (siin graafikul 10 000 elaniku kohta päevas) ja seegi langeb! Oleks väga ebaõiglane neile täiendavaid piiranguid seada.

Kuna me oleme mitu korda arutlenud teemal, kuidas viimase 7 päeva seis on muutunud võrreldes viimase 14 päeva seisuga, siis paneme siia veel ühe huvitava graafiku, mille Andres Kukke QlikSense’st välja võlus – dünaamiline ristgraafik. Noole suund on 14 päeva keskmistest 7 päeva keskmiste suunas. Pilt on oluliselt erinev, kas pole!

Siit on lihtne aru saada, kuidas erineva pikkusega perioodide vaatlemine annab oluliselt erineva pildi sellest, kus ollakse ja kuhu liigutakse. 14 päeva peale keskmistades ei ole näha, et eelmisel nädalal toimus epideemia kulgemises kvalitatiivne muutus vähenemise, st paremuse poole.

Ma tean, et kriisiga juhtimise lähedalt seotud isikud saavad hoopis teistsugust infot, kui Terviseameti koroonakaardil. Milleks seda kaarti sellisel kujul peetakse, ma ei tea. Tavaline inimene ei loe sealt midagi välja, asjatundja peab avaandmed alla laadima ja omad arvutused ise tegema.

Kokkuvõtteks mõned soovitused uue valitsuse moodustatavale kriisikomisjonile

Jälgige epideemia kulgu selle kõige varasemate näidikute järgi. Täna on kättesaadav nakatumiste arv testi tegemise päeva järgi, mis on paar päeva operatiivsem, kui Terviseameti pressiteadetes avaldatav „infosüsteemi laekumise aja järgi“.
Koroonadetektiividel on info, mis kuupäeval nakatumine toimus. See nihutaks epideemia kulgemisest teadasaamist veel viis päeva varasemaks, kokku võidaks juba terve nädala
Ärge jälgige epideemia kulgu ainult 14 ega ka 7 päeva libiseva keskmise alusel. Sellega olete 7 kuni 14 päeva ajasta maas
Jälgige epideemia kulgu päevaste nakatumiste nädalasisese trendi (Viimase 7 päeva trend) alusel, kuidas kulgeb nakatumine esmaspäevast pühapäevani. See väldib tarbetuid piiranguid aegunud info põhjal. Näiteks kõikides maakondades piirangute karmistamist. Ja võimaldab epideemia kulgemisele ka tegelikult iganädalaselt, oluliselt kiiremini kui praegu reageerida.

Püsime ikka rõõmsad ja terved.

Hakkas huvitav?
Loe siit lisaks selle kohta, kes ma olen ja mida ma teen.

Kui sa tahad olla edukas strateegiline juht, siis pead sa kindlasti: