Aitan oma tegevusega ettevĂ”tetel kasvada ning Ă€rikasvu ĂŒheks kĂ”ige kriitilisemaks faktoriks on kahtlemata strateegiline juhtimine. Idee vĂ”ib sul ju olla, kuid kui sa oma ideid tulemuslikult ei rakenda, siis pole ka ideest midagi kasu.
Olen siia lehele kokku koondanud artiklid, mida erinevad meediakanalid aegade jooksul on minuga seoses avaldanud.
Tarbijal pole Ôrna aimugi, mis on Ôiglane hind
HinnapsĂŒhholoogia on uus teadusharu, osa kĂ€itumisökonoomikast (behavioral economics), mis on sĂŒndinud majandus- ja psĂŒhholoogiateaduse pĂ”imumisest. MĂŒĂŒgitöös on hinnapsĂŒhholoogia rakendamine ĂŒsna algusjĂ€rgus. Eestis on teadusuuringuid selles valdkonnas tehtud vĂ€hem kui kĂŒmme aastat, praktilisi rakendusi veelgi lĂŒhemal perioodil. HinnapsĂŒhholoogia fundamentaalne tĂ”de on ĂŒsna ĆĄokeeriv: âTarbijal pole Ă”rna aimu, mis on Ă”iglane hindâ.
Artikkel ilmus Tehnopoli blogis. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Kuidas sÀÀsest kotkas sai ehk viirusepaanika tartu moodi
Nagu needus valitseb ĂŒhiskonnas ja meedias hapukurgihooaeg ja poliitikud hÔÔruvad heast meelest kĂ€si, sest eetrisse saada on lihtsam kui kunagi varem.
Artikkel ilmus ERR-i uudisteportaalis. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Inimesed kardavad haigeks jÀÀda, tegelikult jÀÀvad töötuks
Peaminister ja terviseamet rÀÀgivad, et sĂŒgisel viiruse ohjeldamiseks enam sellist jama, nagu viimased kaks kuud, ei korraldata. Eks see oli teada juba mĂ€rtsi keskel, et meetmetega reageeriti ĂŒle. Aga tubli, et nad ise ka aru said. Kahjuks on ĂŒlereageerimisel tagajĂ€rjed.
Artikkel ilmus EPL-is. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Koroonaviirus: eelmise kriisi Ôppetunnid
Kriisis vĂ”idab see, kellel on pĂ€rast kĂ”ige rohkem vĂ”hma jĂ€rel: âVĂ”hma ei pea olema nagu maratonijooksjal stardis, vaid piisab, kui seda on rohkem kui konkurendil.â Plaanide tegemisel tuleb arvestada seda, et firma ei sureks kriisi kestel Ă€ra, ja kriisi lĂ”ppedes peab olema vĂ”imekust taas Ă€ri kĂ€ima panna.
Artikkel ilmus DIRECTORIS. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Mis see kriis meile maksma lÀheb?
Eriolukorrast vÀljumise strateegia elluviimiseks tuleb teha kulutusi. Valitsuse strateegias pole kuludest sÔnagi. Nagu pole sÔnagi sellest, kui suured on Àrahoitud ja pÔhjustatud kahjud.
Artikkel ilmus ERR-is. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Mis see kriis meile maksma lÀheb?
Eriolukorrast vÀljumise strateegia elluviimiseks tuleb teha kulutusi. Valitsuse strateegias pole kuludest sÔnagi. Nagu pole sÔnagi sellest, kui suured on Àrahoitud ja pÔhjustatud kahjud.
Artikkel ilmus ERR-is. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Tark kriisikÀitumine on vÔrreldav Marsi koloniseerimisega ehk kuidas pÀÀseda 10% edukama kriisist vÀljuva ettevÔtte hulka
JĂ€lgin ja analĂŒĂŒsin juba mitu nĂ€dalat kriisikulgu, et osata ette ennustada hetke, mil ettevĂ”tted peaks alustama vĂ€ljakiirendamisega kriisist. Eelmise suure majanduskriisi analĂŒĂŒsnĂ€itab, et ainult teatud kindlaid kĂ€itumisjuhiseid jĂ€rginud ettevĂ”tted suutsid kasvada nii kriisis kui ka pĂ€rast kriisi konkurentidest kuni kolm korda kiiremini.
Artikkel ilmus ĂRILEHES ja DIRECTOR-is. Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Karantiini kriitik: me rÀÀgime 40 surnust, aga 13 000 töötut ei huvita kedagi
Olen seda meelt, et Eesti tuleks aega kaotamata karantiinist vabastada, kuna kriisi kÔrgaeg on möödas. KÀesolevas olukorras ei ole hÀid valikuid, kuid majanduskahju on arvutuslikult juba praeguseks kaotatud inimeludest kordi kallimaks lÀinud.
Artikkel ilmus ĂRIPĂEVAS. Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Laske Eesti lahti!
Eesti on inimeludena kaotanud 44 miljonit eurot, aga majanduse seiskumisest ĂŒle 800 miljoni euro. Arvud rÀÀgivad selget keelt, et kriisi tipust on kaks nĂ€dalat möödas. Tahaks kriisikomisjonile, tsiteerides klassikuid öelda: “John, mis sa passid, lase vesi vĂ€lja!”
Artikkel ilmus POSTIMEHES. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Kriis rullub lahti ja kinni nagu ruloo
Kriisi lÔppemise loogika on samasugune nagu selle kasvamise loogika. Kasvu faas on selline: esimesed diagnoosid, siis diagnooside arvu kasv, piirangud, kasv jÀtkub, veel piiranguid, haiglates lÀheb jamaks, surmadega lÀheb jamaks. Samal ajal hakkas nÔudlus langema, kÀive langema, maksehÀired kasvama, töötus kasvama, majandususalduse indeks ja tarbijakindluse indeks langema.
Artikkel ilmus BESTSALES veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
EttevÔtjad teevad otsustamatusega endale karuteene
EttevÔtjatele tihti saatuslikuks otsustamatus ja ainult ambitsioonist ei piisa, et olla edukas.
Artikkel ilmus PĂRNU POSTIMEHES Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Kasuta hinna presenteerimisel “ankru efekti”
Ankru efekti toimimist illustreerib vĂ€ga hĂ€sti Eesti supermarketis lĂ€bi viidud eksperiment, kuid see toimib ka B2B mĂŒĂŒgipakkumistes ja mĂŒĂŒgis laiemalt. Kirjeldan lĂ€biviidud eksperimenti ja jagan soovitusi, kuidas hinda mĂŒĂŒa.
Artikkel ilmus BESTSALES veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Kuidas suurendada eksporditulu?
Paljude Eesti ettevÔtete suurim kasvu-potentsiaal asub vÀlisturgudel, aga kuidas leppida kasvusuunad kokku ilma nÀrvesöövate vaidlusteta?
Kujutleme ennast ĂŒhe sellise ettevĂ”tte strateegiakoosolekule. Ekspordikogemus on olemas, paaril vĂ€listurul on juba mitmeid kliente, korduvtellimused jooksevad ja tootearendus kĂ€ib. Laua ĂŒmber on juhtkond ja vĂ”tmeisikud ning pĂ€evakorras on kĂŒsimus âkuidas suurendada ekspordituluâ.
Artikkel ilmus METSAMAJANDUSUUDISED veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Kui tihti te kaotate ja kui tihti te vÔidate hinnaga?
HinnasĂ”da on ĂŒks omapĂ€rane nĂ€htus. Pole vist ettevĂ”tjat, kes saaks öelda, et tema hinnasĂ”jas ei osale. Igal strateegia vĂ”i eristumise workshopâil, kui ma kĂŒsin âmis takistab kasvuâ hĂ”ikab alati keegi kiiresti âhind on liiga kallisâ.
Artikkel ilmus BESTSALES veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Vaja on lahti rebida Ida-Euroopa kuvandist!
ĂripĂ€eva raadio eetris olnud saates âTööstusuudised eetrisâ hoiatasin, et meie majanduses ei ole millegagi hĂ”isata ning viimane aeg on pĂŒstitada Eesti konkurentsivĂ”ime kasvatamiseks selge plaan.
Artikkel ilmus TĂĂSTUSUUDISED veebilehel. Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Mida Ôppida eksponentsiaalses maailmas lÀbilöömiseks?
Suurema osa inimkonna elust ja ajaloost on areng toimunud ĂŒhtlases tempos, lineaarselt. Oleme harjunud, et jĂ€rgmise viie aasta jooksul muutub maailm umbes sama palju kui eelmise viiega. Enam mitte. Alates personaalarvutist ja internetist on areng olnud jĂ€rjest kiirenev â eksponentsiaalne.
Artikkel ilmus PERSONALIUUDISED veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Juhtimises peavad valitsema lihtsus ja selgus
Juhi suhtlemisoskus ja eelkĂ”ige oskus viia oma tiimini arusaam, mida, miks ja kuidas peab tegema ning miks on see tĂ€htis ja pakiline â see on vast ĂŒks esimesi vĂ€ljakutseid, mida juhile esitatakse. Kui sa tahad kasvada, siis kasvu eeldusteks on selge fookus, kindlus sellest, et tehtavad asjad on Ă”iged ning selgus ja lihtsus selles, mida me teeme nii suuna kui ka eesmĂ€rgi mĂ”ttes. Ja tĂ”epoolest, vĂ”tmesĂ”nadeks on selgus ja lihtsus. Kui sul on ebaselge, mida me teeme ja miks me teeme, miks just nii ja miks just selles suunas, siis ega ei ole ka mingit tĂ”mmet pingutada selles suunas liikumiseks.
Artikkel ilmus VALKIAINEN konsultatsioonid veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
See artikkel on kokkuvÔte podcastist, mida saab soovi korral kuulata siit:
Tahan 7500 eurot palka
Ambitsioonikus on oluline, aga ainult sellest ei piisa.
Presidendi vastuvĂ”tul kĂ€inud kuldmedalist vĂ”ttis kokku paljude lĂ”petajate ambitsiooni: âUnistuste töökoht on kindlasti selline, mis on minu enda tehtud, pakub teistele tööd ja kus pole oluline mitte palk, vaid töö nautimine⊠Ligikaudu 2500 eurot kuus oleks normaalne, aga ideaalne kĂŒĂŒndib ikka kuskil ĂŒle 7500.â
Artikkel ilmus ĂRIPĂEVA veebilehel. Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Neil on lihtsalt igav
Juhi ĂŒlesanne on leida töötatajate mugavus- ja igavustsoonid ning neid sinna siis mitte lubada.
Mugavustsoonist vĂ€ljaraputamine on juhtide keeles midagi, mis tuleb teha, et tuua ettevĂ”tte tavalisse, kohati tĂŒĂŒtusse igapĂ€eva midagi Ă€gedat, mis tĂ”mbab kĂ€ima, on pĂ”nev ja kaasahaarav ja millega saab viia kĂ€ibe uuesti kasvuni. Vajaduse selle jĂ€rgi tunned Ă€ra, kui inimesed istuvad pigem internetis.
Artikkel ilmus ĂRIPĂEVA veebilehel. Artikli tĂ€isteksti loe SIIT
Kui sina ei kasva, siis kasvatakse sinu arvelt
Kui ĂŒheksakĂŒmnendatel tĂ”lgiti eesti keelde Jarmo Lehtise ja Kaj Storbacka raamat âKlientsuse reeglid vĂ”i tants klientide pilli jĂ€rgiâ sattusin teemast vaimustusse, see teos on pikki aastaid mind mĂ”jutanud. Kliendikesksus kui strateegia, on ka praegu minu arust kĂ”ige vĂ”idukam strateegia, eriti vĂ€iksematel ettevĂ”tetel. Hinnaliidri strateegiale saavad mĂ€ngida vaid suured ja globaalsed tegijad. Umbes kolmandikule klientidest on hind kĂ”ige olulisem valikukriteerium.
Artikkel ilmus IT UUDISED veebilehel. Artikli tÀisteksti loe SIIT
Sulle vÔivad huvi pakkuda ka need artiklid
Indrek Saul: Miks ma enam kunagi ei anna X soovitust mĂŒĂŒgikĂ€ibe kasvuks!
Tarkvara ĂŒtleb, kelle ja kuidas mĂŒĂŒa
Indrek Saul: Milline on CRMi turg Eestis 2015?
Kallist asja tuleb maha mĂŒĂŒa kaks korda!
Helikopter, zoom ja halvad otsused
Indrek Saul: mĂŒĂŒk vĂ”ib kasvada ka allahindlust tegemata
Koolitaja: tipptunnil töötavad kassad on kaupluse hĂŒgieen
Koolitaja Indrek Saul: hÀid tulemusi saavad firmad, mis eristuvad
PÔhjused, miks katkevad kliendisuhted
EttevÔtja, pime rahulolu on su teine nimi
Indrek Saul, kliendisuhete juhtimise konsultant
Minu kogemus: head klienti vÀlimusest ei tunne
VÀhevÀÀrtuslikud kliendid tasuks ettevÔtjal eemale tÔrjuda
Kliendihaldus algab ettevÔtte juhtkonnast
Teenindaja peab valima hinna, toote ja teeninduse vahel
Kasum ei sÔltu kliendi lojaalsusest
VÔtmekliendid toovad pÔhikasumi
Kliendikesksus tÔstab Àrisuutlikkust
Minu blogist leiad liskas palju kasulikke ettevÔtete strateegilise juhtimisega seotud artikleid
- Kindlusest ja kasvust koalitsioonileppes
- 9 viisi, kuidas mĂ”jutada kliendi hinnataju ja mĂŒĂŒa kallimalt
- Ambitsioonikatele ettevÔtetele
- Kööginoaga kirurgiat ei tee ehk nĂŒridest tööriistadest koroonakriisi juhtimisel
- Epideemia seis 18. detsember
- Kriisikomisjon on 3 nÀdalat ajast maas
- Algoritm koroonaviiruse leviku ennustamiseks
- Halvim koroonastsenaarium teostus?
- Mis on COVID kriisi strateegilise juhtimise eesmÀrk?